Teravmäed – kaks käiku, kaks unistust

Küllap on kõik mõnel reisil kogenud seda erilist „üks kord elus“- tunnet. Edgar Karofeldi jaoks oli selline koht Teravmäed. Sel hetkel, 1987. aastal, ei kujutanud ta ette, et elu annab 28 aasta pärast veel ühe suurepärase võimaluse seda jäist ja lumist liustike maad külastada.

Edgari lugu – 1987. aasta suvi Teravmägedel

Pärast ülikooli töötasin Geoloogia Instituudis, kus olid kasutusel uudsed meetodid liustike geokeemilisteks uuringuteks ja kolleegid olid juba käinud välitöödel ka Teravmägedel (vt J. Singer „Külmade randade maa“, Tallinn, Valgus, 1978). Kui hakati koostama meeskonda 1987. aasta suveks kavandatud töödeks Teravmägede põhjaosas Kirdemaal, siis olime Mart Varvasega kohe nõus. Varustuse saatsime merekonteineriga juba varakult ära, ise aga sõitsime aprilli lõpus rongiga Moskvasse, kus hotellis Akademitšseskaja oli meile tuba broneeritud. Administraator vaatas matkasaabaste ja presendist „sturmadega" noormehi väga kahtlevalt − meile oli reserveeritud luksnumber, eeldusel, et mitmeks kuuks saavad Norrasse minna vaid akadeemikud. Suures julgeolekumajas läbisime instrueerimise nõukogude inimese käitumisest kapitalistlikul maal. Tõendasime oma allkirjaga, et ei püüa seal teha kommunistlikku propagandat ja keeldume resoluutselt, kui öises rongis tahetakse meid panna ühte kupeesse võõra naisega. Moskvast pidime kätte saama ka välispassid, kuid ikka leiti mingi põhjendus, miks need veel valmis ei ole. Asi läks juba ärevaks, kuid lõpuks saime passid kätte just enne asutuse sulgemist hommikusele lennule eelnenud õhtul.

Väike maailm ja suur Eesti

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga