Tasuta telkimine – kus ja kuidas?

Telkimine on igal juhul elamus omaette. Edith Soosaar soovitab algajatele telkijatele, mida teha, et elamus kujuneks meeldivaks.

Puhkuseööde telgis mööda saatmise vastu võib üles lugeda pika rea miinuseid.

Esiteks, telkimisel on vannituba nõudvate toimingute läbiviimine mõnevõrra raskendatud. Seda isegi veekogu ääres, sest vee temperatuuri ei saa reguleerida nagu vannitoas, see võib olla must, kallas soine jne.

Teiseks, sõltuvalt piirkonnast võib tekkida vajadus tassida telkimiskohta suur kogus joogivett. Mõned asjatundjad ütlevad, et isegi 4 liitrit inimese kohta. Tõsi küll, eks veekulu sõltub igaühe isiklikust eelistusest ja sellest, kui palju on õlut.

Kolmandaks, vahel on varjatumad kohad, mis sobiksid muidu telkimiseks, leidnud mõne „kena“ kodaniku poolt kasutust prügila või tualetina.

Neljandaks, väljaspool ametlikke telkimisplatse telkides võtad riski ärritada kohalikke. Sinu kõigiti hoolivad eesmärgid võivad nullida varasemad telkijad, kes on prügi laiali loopinud, lärmanud, hooletult lõket teinud või muul viisil maaomaniku välja vihastanud.

Viiendaks – vargad. Sõltuvalt ümbruskonnast ja telkijate une sügavusest ulatub selle riski suurus olematust väga suureni. Muidugi on olemas ka mõned ettevaatusabinõud, mida saab appi võtta telgist väljapoole jääva vara kaitsmiseks. Näiteks võib siduda peenikese tamiili ühe otsaga jalgratta ja teisega mõne jäseme ümber või kinnitada väljas olevate asjade külge kellukesed (jalgratta lukkupanek on üldjuhul elementaarne).

Kuuendaks – loomad. Haukuvatest või ulguvatest koertest pole inimasustuse läheduses pääsu peaaegu kusagil, kuid tavaliselt pole paanikaks põhjust, sest enamasti ei haugu nad üldse sinu peale. Kui hauguvadki, siis piisab kaitseks paarist kivikesest. Metsloomad pole üldjuhul samuti tõsine probleem, välja arvatud mõned kindlad piirkonnad, kus näiteks ohtralt karusid liigub.

Seitsmendaks – jahimehed. Nemad võivad ohuks saada, siis kui oled oma laagriplatsi metsa väga hästi ära peitnud. Oht on suurem sügisel, jahihooajal. Tulejoonele jäämise tõenäosus on tegelikult väike, aga paugud võivad olla hirmutavad.

Kaheksandaks – sääsed, parmud ja muud „toredad“ putukad. Juunis-juulis kihavad neist põhjapoolkeral kõik maapiirkonnad. Kergemal juhul piisab lihtsast tõrjevahendist, kuid näiteks Siberis on ellujäämiseks vaja ka näovõrku ja tihedaid kindaid.

Aitab hädaldamisest

Aga aitab hädaldamisest. Telkimise plussidest ei saa nii pikka loetelu kui miinustest, kuid see-eest on need plus- sid suured.

Esiteks, telkides on võimalik kogeda fantastilisi hetki imekaunites kohtades ja looduse keskel: öö keset liiliavälju või lumerüüs kuupaistel hiilgav männimetsas, päikeseloojang üksildase järve ääres. Või päikesetõusud... millal sa viimati nägid päikesetõusu? Telkides lähevad silmad päikesetõusuks lahti palju sagedamini kui katuse all ööbides.

Teiseks, telkimisvarustus annab vabaduse laagrisse jääda just siis, kui oled väsinud või märkad kaunist kohta. Hea küll, mitte päris alati ja igal pool, aga telki omades oled siiski palju vähem piiratud kui üksnes hotellidele- hostelitele-turismitaludele lootes.

Kolmandaks, telkimine võimaldab reisieelarvet vaos hoida. Tihti saab telkida päris tasuta, vahel väikese tasu eest. Samal ajal ei pea odavus tähendama kehva kvaliteeti, sageli on hoopis vastupidi (vaata esimest punkti).

Igal juhul on telkimine elamus. Selleks, et elamus kujuneks meeldivaks, mitte õudusunenäoks, saad ise palju ära teha.

Telkimiskoha valik

Telkimiskoha valikul ja telgi püstitamisel võiks silmas pidada järgmisi asju.

Lähedal võiks olla veevõtuvõimalus. Veele väga lähedal telkimist võiks samas vältida, sest veekogusid armastavad nii jooma tulevad loomad, verd imevad putukad kui ka pidutsevad seltskonnad. Erksa unega inimesed võiksid veel arvestada, et voolav vesi on lärmakas ja võib häirida und.

Vali koht, kus pole kive ja/või käbisid. Kõiki neid ära korjata on üsna keeruline – kindel see, et selle ainsa, mis kahe silma vahele jäi, leiad pikale visates just enda alt.

Telkimiskoht peaks asuma eemal kaljudest ja järsa- kutest (et ei jääks varingu alla ega astuks öösel järsakust alla); seal ei tohiks olla loomaurge (neisse astudes võib jala välja väänata).

Mägistel aladel võib jõgede ja ojade veetase tõusta mitu meetrit tunnis! Mõistlik tähele panna uhtmejoone asukohta ning vältida kohta, kus võib jääda ujutuse kätte.

Ookeani või ookeaniga otse ühendatud veekogu äärde telki püstitades on mõistlik vaadata, kust läheb tõusu- mõõna piir. Vastasel korral riskid võimalusega ärgata vees.

Jälgi ka teisi märke, mis näitavad, kas tegemist on niiske piirkonnaga. Orupõhjad ei ole hea mõtte, samuti kiviseina vastas olevad kallakud. Orupõhjadesse ja lohkudesse kipub öösel vajuma külm õhk.

Ära pane telki nõlvale, sest muidu vajuvad telgis magavad inimesed üksteisele otsa. Ent väga kerge kallak aitab vihma ajal vältida äravooluga seotud probleeme. (NB! Pea säti kõrgemale jäävale poolele.)

Künkatipud on ilmale rohkem avatud, parem on vali- da natuke madalam koht.

Sama lugu on otse suurte puude all telkimisega, kust suure tuulega võib kaela sadada murdunud oksi.

Kuigi puud pakuvad päikese eest varju ja õrna vihma korral ka vihmakaitset, siis suurema vihma puhul tilguvad puud veel tunde pärast vihma lõppemist.

Kuna üksik puu võib saada äikesetormi ajal välgutabamuse, pole äikesevõimaluse korral üksiku puu all telkimine soovitav.

Enamasti ei ole telkimiseks sobiva koha leidmine raske. Mõistlikum on valida koht, mida otse teelt ei näe. Kui valida on teest kõrgemal ja madalamal asetseva paiga vahel, siis kõrgemal asuv on teelt vähem märgatav.

Sobivat telkimiskohta aitavad leida järgmised orientiirid: väikesed vähekasutatud rajad; metsasalud; suurte maanteesildade all on mõnikord telkimiseks sobivad alad, mille eeliseks on kaitse vihma eest. Kui sobiva koha leidmisega ikkagi hätta jääd, võta julgus kokku ja küsi kohalikelt. Tavaliselt on inimesed sõbralikud ja soovitavad heameelega mõnd kohta. Võid saada isegi pakkumise ööbida nende enda aias või lausa kodus.

Head und!

Telkimiskoha sobivus on üks asi, millest sõltub une sügavus. Aga on veel teisigi tarkusi, mille kasutamine võib aidata telgis paremini välja puhata.

Muretse altpoolt tuleva külma ja niiskuse eest kaitsev magamismatt ning kliimale vastav magamiskott.

Soojenda end üles enne magamiskotti pugemist, muidu kulub soojenemiseks terve igavik. Kui sul on külm, soojenda ennast kuuma joogi või toiduga või tee mõned kerged võimlemisharjutused. Kui öö tõotab tulla külm, on mõistlik minna magama rohkemate riietega ja võtta riideid vähemaks, kui palav hakkab, mitte vastupidi.

Sulemagamiskott tuleks välja võtta võimalikult vara enne magamaminekut – see annab magamiskotile aega kohevaks minna ja muudab hiljem palju soojemaks.

Heale unele aitab kõvasti kaasa padi: kasuta täispuhutavat reisipatja või võta kaasa padjapüür, mida saaks riietega täita.

Kerge unega inimesel on mõistlik kasutada kõrvatroppe.

Metsiku telkimise etikett

Ära pese ennast järves või jões, sest mõnel pool võivad need olla kohaliku rahva joogiveega varustajaks, samuti võib seebine vesi kahju teha loomadele ja lindudele. Võta vesi ja mine sellega vähemalt 50 m veekogust eemale – siis on mahavisatud veel aega filtreeruda enne veekokku tagasi jõudmist. Kui kasutad seepi ja/või muid puhastusvahendeid, vali biolagunevad tooted.

Ära süüta lõket, kui see pole vajalik ellujäämiseks või kui kohapeal pole spetsiaalset tuleaset. Iga kuivanud puu on potentsiaalne elukoht paljudele olenditele, kes on olulised ökosüsteemi toimimiseks.

Eriti haprad on kõrgendike ja mägede ökosüsteemid – nende tasakaalu saavutamine on võtnud aasta(kümne) id. Seega vali telkimiseks pigem madalamad kohad, kus ökosüsteem on vastupidavam. Kui see pole võimalik, trambi võimalikult vähe ringi ja ära kõrveta välipliidi kuumusega taimi. Võta endaga kaasa kogu praht. Hoolitse selle eest, et sul oleks kaasas mõned kilekotid, millega prügi kaasa võtta.

Kui telkimiskohas on välikäimla, kasuta kindlasti seda. Kui käimla puudub, mata jäägid maha. Vali selleks koht vähemalt 50 m kaugusel majadest, kämpingutest ja veevõtukohtadest. Kaeva 15 cm sügavune auk, aseta sinna oma jäägid ja kata need mullaga. Ära matta mittelagunevaid jääke nagu laste mähkmed või naiste hügieenisidemed ja tampoonid.

Metsiku telkimise tavad erinevates maades

Paljudes maades on metsik telkimine täielikult või ilma maaomaniku loata keelatud. Praktikas sellist telkimist sageli siiski aktsepteeritakse, kui tegemist on väikese seltskonnaga, kui järgitakse kõiki telkimisega seotud elementaarseid viisakusreegleid ega ööbita liiga pikalt samas kohas.

Eesti seaduste järgi on eramaal viibimine ilma omaniku loata päikeseloojangust-tõusuni keelatud, mis välistab ka telkimise ilma omaniku loata. Riigimetsas on natuke rohkem vabadust, küll aga on lahtise tule tegemine enamasti keelatud (eriti suvisel ajal). Kaitsealadel ja rahvusparkide territooriumil ei ole telkimine selleks ette valmistamata kohtades lubatud. Infot telkimisalade kohta Eestis saab riikliku metsamajandi keskuse kodulehelt www.rmk.ee.

Rootsis, Norras ja Soomes võib teatavate mööndustega telkida enam-vähem igal pool. Aga ära püstita oma telki põllumaadele või majade lähedusse ega jää oma telgiga ühte kohta kauemaks kui üheks-kaheks ööks. Mõne telgi ja väikese grupi sõpradega telkimiseks ei pea maaomanikult luba hankima, kuid loomulikult peab austama kohalike privaatsust ning mitte kahjustama ümbrust ja looduskeskkonda. Šotimaal on vabas looduses telkimine lubatud, Inglismaal seda talutakse, kui viisakalt käituda. Rohkem infot Suurbritannias matkamise ja telkimise kohta leiab aadressilt www.go4awalk.com. Prantsusmaal on suvalises kohas telgi üles panek ebaseaduslik, kuid enamasti seda siiski sallitakse. Samas on Prantsuse telkimisplatsidel ööbimine päris soodsa hinnaga. Kui soovid leida konkreetset infot telkimistavade kohta mingis piirkonnas, sisesta Interneti otsingumootorisse märksõnad wild camping + soovitud piirkonna nimi ning küsimus saab lahendatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga