Talimatkaja ABC

„Talvine matkamine ei ole mitte ainult pooljumalate mängumaa, nagu seda on Timo Palo või Ranulph Fiennes,” kinnitab Tõnu Jürgenson ning annab allpool hulga praktilisi soovitusi, mis igal talimatkajale olgu siis sügaval metsas või mere ääres rüsijää vahel telkides ära kuluvad.

„Talvine matkamine ei ole mitte ainult pooljumalate mängumaa, nagu seda on Timo Palo või Ranulph Fiennes,” kinnitab Tõnu Jürgenson ning annab allpool hulga praktilisi soovitusi, mis igal talimatkajale olgu siis sügaval metsas või mere ääres rüsijää vahel telkides ära kuluvad.

Minu aastatepikkune kogemus on õpetanud, et ka Eesti oludes on võimalik eksimuste eest kõrget hinda maksta ja saada püsivaid külmakahjustusi. Alljärgnevalt mõned soovitused, mis on vajalikud selleks, et ühelt talviselt matkalt jääksid meelde ainult positiivsed emotsioonid. LIIKUMINE Ära sea endale liiga kõrgeid eesmärke, talvised matkaplaanid tuleb mõistlikult planeerida. Parimal juhul on lumises metsas ja rabas liikumiskiiruseks kuni 2 kilomeetrit tunnis. Liigne kiirustamine ja pingutamine koos vale riietusega võivad põhjustada ülekuumenemist, vedelikukadu ja kurnatust ning siis pole kaugel külmetus. Iga 40–50 minuti järel tuleks teha 10-minutine paus. Iga pausi ajal joo ja näksi natuke. Jõua laagripaika enne pimeda saabumist. Kõigis laagripaikades ei pruugi olla lõkkepuid ja neid tuleb minna metsa otsima. Kui tuli üleval, siis pane pada lumesulatamiseks lõkkele või välipliidile. Seejärel püstita telk või ehita varjualune. Matk koosneb kahest osast: liikumisest ja laagris olemisest. Liikumise ajal on külmaga võidelda lihtsam, laagris olemiseks on vaja aga spetsiaalset varustust. Vii ennast kurssi võimalike ilmamuutustega. Uskuge, 18-kraadise külmaga alanud matk võib lõppeda vihmasajuga ja selline üllatus on äärmiselt ebameeldiv, sest talvel üldjuhul ei võeta kaasa veekindlaid riideid. Ärge nööpige puhkepauside ajal riideid lahti − see on üks suuremaid vigu, sest nii pääseb külm higisele kehale ligi ning külmetushaigus on kerge tulema. SÖÖK JA JOOK Kui külm näpistab, on kasu pigem kuumast pudrust kui tassist lahustuvast teest. Teevalik peaks olema naturaalne must või roheline tee. Ka kohv on kasulik. Kuum jook ainult ei soojenda, vaid kofeiinil on veresooni avardav toime, külmaga kipuvad need ahenema. Tundide kaupa seljakotiga lumes möllates võib organismi liigselt kurnata. Selle vältimiseks soovitan kasutada kahte pooleliitrise mahuga head termost, mille soojapidavuses olete kindlad. Jooge enne janu tekkimist. Mida termosesse joogiks panna? Üldlevinud käsitluses kuuma teed või kohvi. Minu kogemus näitab, et teest ja kohvist kustutab janu paremini leige kali või tume õlu. Nipp: Ajage välipliidil kali või õlu soojaks ja valage termosesse. Lisage lusikatäis mett. Kuumutamise käigus alkohol kaob, aga hea maitse jääb. Selline mesine õlu või kali on parem energiajook, kui mistahes n-ö õige energiajook. Näksimiseks soovitan kuivatatud puuvilju, pähklišokolaadi, suitsuvorsti, halvaad ja praetud pelmeene. Pange näks põuetaskutesse, et need kõvaks ei külmuks. Tähtis roll on ka rammusal toidul. Oluline on kaasa võtta toiduvalmistamiseks sobiv varustus. Talimatkal on parimad välipliidid multikütustel või biomassil toimivad pliidid. Selline pliit ei anna ka kõige karmimates tingimustes tõrkeid. Biomassil toimiv välipliit tarbib looduses leiduvat põlevat orgaanilist materjali, nagu käbid, kuivad oksad ja puulaastud. Talvistes tingimustes on ka klapp-pliidid töökindlad, sest kasutavad kuivpõletusainet, miinuseks on väike võimsus, mis takistab kiiret vaaritamist. RIIETUS JA MAGAMISKOTT Kindlasti pakkige soe jopp seljakotti nii, et seda on kerge kätte saada. Väga oluline on iga pausi ajal kohe endale soe riideese peale tõmmata, et külm ligi ei pääseks. Eelistage meriinovillast võrkpesu, sest see juhib niiskuse kõige paremini kehast eemale. Võrgu silmadesse jääb soe õhk, mis omakorda aitab niiskusel järgmistest riietest aurustuda. Kindlasti vältige pesu, milles on puuvillasisaldus, sest puuvillal on omadus niiskust siduda. Eelistage matkapükse, mille sise- või väliskülgedel on lukkudega tuulutusavad, nendega on mugav riiete all olevat temperatuuri reguleerida. Seljas võiks olla vastavalt välistemperatuurile võrkpesu, kaenlaaluste tuulutusavadega fliis või tuule korral soft shell jakk. Vastavalt ilmale ka vest. Laagrisse jäädes tuleks vest kindlasti panna otse pesu peale fliisi või jaki alla, nii annab see paremini sooja. Kui on teada, et temperatuur võib langeda paarikümnest külmapügalast madalamalegi, peaks kasutama kapakasekoorikuid. Tavaliselt on tegemist avarate, küljelt täispikalt avanevate voodriga pükstega, mida saab saapaid jalast võtmata panna teiste pükste peale. Nii madalates temperatuurides on hea kasutada suletäidisega riideid. Külma trotsimiseks tasub hankida mõned alumiiniumist või terasest joogipudelid mahuga 0,5–1 liitrit. Eriti hea on 0,5-liitrise mahuga lapik joogipudel. Kui sisse panna 60–70-kraadine kuum vesi ja pudel põue või vöö vahele pista, siis annab selline radiaator mõnusa soojatunde. Nipp: Sarnast võtet tasub kasutada ka magamiskotti minnes. Enne kui pikali heidate, pange kuuma veega täidetud joogipudel magamiskotti, see soojendab seal olevat õhku mingil määral ja nii on mõnus kotti pugeda. Magamiskotiks soovitan sünteetilise täidisega varianti, põhjus on väiksemas kapriissuses. Magamiskotti valides lähtuge ikkagi ainult näidatud mugavustemperatuurist. Kui kotile on peale kirjutatud „ekstreem –25 º”, siis ei tähenda see seda, et nii madalas temperatuuris saab magada. Magamiskotil, millele on äärmuslikuks kasutustemperatuuriks märgitud –25 º, on üldjuhul mugavustemperatuur –10 º ringis või siis mõni kraad siia-sinna. Seda tulebki arvestada. Olen kohanud vaid väheseid inimesi, kes oskavad magamiskotti õigesti kasutada. Magamiskotis ööbides ära riieta ennast üle. Ekslikult arvatakse, et mida rohkem riideid, seda soojem. Paksud riides isoleerivad kehasoojuse ja nii ei õnnestu magamiskotis olevat õhku üles soojendada. Nipp: Parim viis ööbida on võrkpesus, millel võib paremal juhul peal olla veel soe pesu. Ka siin oleks hea, kui sooja pesu lükkate reite ja säärte pealt maha pärast mõnda minutit magamiskotis olemist. Magamiskottidel on sisemine krae, mis tuleks kinni tõmmata, et soe õhk kaduma ei läheks. Magamiskoti kapuutsi pingutused tuleb korralikult pingutada. Üleriietest võib küll padja teha, aga see peab olema väljaspool magamiskotti. Küljealuseks on hea kasutada kahte vahtplastist alusmatti, üks tavaline 60 cm laiusega ja teine kärgmatt peal. Tavalise ja kärje vahele jääb natuke õhku, mis aitab altpoolt tulevat külmahingust peatada. Isetäituvad madratsid on küll vahvad vidinad, aga tõeliselt külma ilmaga ei anna need nii head tulemust kui vahtplast. Kaitse külma eest jalgu. Esimene reegel − saabas ei tohi olla täpselt paras, sest nii muutub see külmasillaks. Ruumi saapas peab olema nii piisavalt, et jalga saaks panna paksemad sokid ja peale õhema või teise paksema sokipaari. Saapasse peab jääma ruumi, et jalg saaks seal olevat õhku soojendada. Püksisääri ei tohiks kõrgete saabaste sees kanda. Pükstele sattuv lumi muutub kehasoojuse mõjul veeks ja liigub mööda pükste kangast saapasse ning nii saavad jalad märjaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga