Kohalikud ütlevad, et Teravmägedel on juunis kevad, juulis suvi, augustis sügis ja ülejäänud kuudel talv. Arne Uusjärv jutustab, miks tasub Eestimaa suhteliselt soojast suvest nii kaugele põhja minna.
Eelkõige muidugi Teravmägede looduse pärast. Sellise maastikuga paiku on maailmas küllaltki vähe, Teravmäed erinevad oluliselt Põhja-Norrast, Islandist, Fääri saartest ja Gröönimaast. Saartel kasvab küll 165 erinevat taimeliiki, kuid ei ühtegi puud.
Seevastu linnuriik on väga arvukalt esindatud – mõnedes kolooniates on sadu tuhandeid linde. Loomadest võib Teravmägedel kohata põhjapõtra, polaarrebast ja jääkaru. Saarte ümbruse meredes elavad vaalad, morsad ja hülged.
Jääkarusid on saarestiku piirkonnas umbes 3000 ja nendega on parem mitte kohtuda, sest jääkaru on üks väheseid loomi, kes võib inimest ilma hoiatamata rünnata. See kuni 2,5 meetri pikkuseks kasvav ja kuni tonni kaaluv kiskja suudab liikuda kiirusega kuni 60 km/h. Seepärast tohib Teravmägedel väljaspool asulaid liikuda ainult püssiga relvastatult. Püssi ja padruneid saab laenutada Longyearbyeni sporditarvete poest. Eelmisel korral Teravmägedel käies piisas mul püssi saamiseks ainult mainida, et olen saanud Nõukogude armee koolituse. Nüüd on kord läinud rangemaks ja püssi laenutamiseks on relvaluba vaja. Suvisel ajal liiguvad jääkarud peamiselt saarestiku põhja- ja idaosas ja Longyearbyeni asulas on seni ainult üks turist maha murtud.
Autoga sõidetavaid teid on Longyearbyeni ümbruses kokku 45 kilomeetrit ning seetõttu pole seal võimalik mingisugust bussireisi organiseerida. Peamiseks tegevuseks on pikemad ja lühemad jalgsimatkad Longyearbyeni ümbruses ning laevasõidud fjordides. Poolepäevaste jalgsimatkade käigus saab tutvuda kohaliku loodusega ja ronida mööda liustikke. Võimalik on minna ekskursioonile söekaevandusse, sõita kajaki või koerarakendiga (suvel veavad koerad kaarikut, talvel kelku). Kindlasti oleks huvitav osaleda ka golfiturniiril, kus püssimehed kaitsevad mängijaid jääkarude eest.
Laevasõitudest on huvitavaim reis Vene kaevandusasulasse Barentsburgi. Kummaline on kaasaegsest Norra asulast jõuda paari tunniga Nõukogude Liitu ja vaadata sealset stiilset arhitektuuri, Lenini ausammast jne. Ka kaevurite elu pole seal aastakümnetega oluliselt muutunud.
Teravmäed on põnev paik nii suvel kui talvel. Polaarpäev kestab aprillist septembrini, päike ei looju üldse ja matkata võib nii öösel kui päeval. Novembrist veebruarini on polaaröö ning päikest pole üldse näha, kuid selle eest võib vaadata virmalisi või sõita koerarakendiga. Longyearbyeni restoranides võib proovida hülge- ja vaalapraadi ning suveniiripoest osta ehtsa jääkarunaha.
Matka- ja loodusehuviliste kõrval võivad Teravmägede peale mõelda ka koolituste ja konverentside organiseerijad, sest Longyearbyenis on maailma põhjapoolseim konverentsikeskus. Teravmägedel on palju muudki maailma põhjapoolseimat – näiteks kirik, reisilennuväli, supermarket, postkontor, ujula, lasteaed, ülikool, taksod, rendiautod jne.
Tihti reklaamitakse Euroopa põhjatipu- na Nordkappi ja geograafiat mittetundvad turistid kulutavadki seepärast raha Nordkapi külastamiseks. Ent Nordkapp ei saa olla Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt, sest ta asub saarel. Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on hoopis Nordkyni neem laiusel 71° 8’.
Longyearbyeni asula Teravmägedel asub Nordkapist 640 km põhja pool ja asub laiuskraadil 78° 12’. Gröönimaa põhjapoolseim asula Qaanaq ehk Thule asub laiusel 77° 30’ ja maakera põhja- poolseim maismaapunkt Morris Jesupi neem (Gröönimaal) on laiuskraadil 83° 39’. Seega on Longyearbyen kindlasti maailma põhjapoolseim asula, kuhu igaüks saab liinilennuga lennata ja hotellis peatuda.