Sissejuhatus pöidlaküüdi saladustesse

Mida teha, kui rännukihk piinab, aga raha napib? Rännata hääletades, teab Edith Soosaar ja jagab tarkusi pöidlaküüdiga Euroopas ringi liikumiseks.

Mida teha, kui rännukihk piinab, aga raha napib? Rännata hääletades, teab Edith Soosaar ja jagab tarkusi pöidlaküüdiga Euroopas ringi liikumiseks.

Juba külmal ja pimedal vastlapäeval unistab iga „vanajumala õiglane kukulind“ suvest ja rändamisest. Ajaks, kui õhus on tunda kevadet, on tiibade sügelemine muutunud juba väga tugevaks. Paraku pole igaühel rändama minekuks rahaga just kõige paremad lood, eriti noortel inimestel.

Aga pole viga – odav, kiire, loodussäästlik ja tavaliselt ka tore viis jõuda soovitud sihtkohta on hääletamine. Kui kaaluda, kelle autosse istuda ja kelle omasse mitte, ei kaasne hääletamisega ka liiga suuri riske. Kui hoiad oma sõpru ja/või perekonda pidevalt kursis ning raporteerid igasse sihtpunkti jõudmisest, ei pea ka nemad sinu pärast ülemäära muretsema.

Asjad, mida pikale hääletamisreisile kaasa võtta

1. Korralik seljakott. Unusta ratastel kohvrid, spordikotid jms. Sinu parim sõber on korralik, hästi konstrueeritud, tasakaalustatud ja korralikult polsterdatud õlarihmadega seljakott.

2. Korralik kaart. Selline, kuhu on märgitud kiirteed, bensiinijaamad ja piiripunktid.

3. Pass või ID-kaart. Tee sellest ka koopia ja hoia originaalist eraldi.

4. ISIC, euro26 või muu tudengi, õpilase või muidu noore inimese staatust tõestav dokument, kui on. Vahel annavad need ühistranspordis või muuseumites arvestatavaid soodustusi.

5. Sissekantud ja kerged jalanõud. Kindlasti kaks paari – kunagi ei tea, millal võib üks paar üles öelda. Ja igaüks teab, millised vaevad võivad uute jalanõude sissekandmisega kaasneda. Aga ilma meeldetuletuseta kipuvad paljud meist seda unustama.

6. Magamiskott. Iial ei või teada, kus öö sind tabab või kui puhtad linad on hostelis. Tänapäeval tehakse magamiskotte, mis kaaluvad 800 g või vähemgi ja võtavad sama palju ruumi kui paar jalanõusid. On inimesi, kes tassivad kaasas ka telki – sellele on nii poolt- kui vastuargumente. Mina ennast lõunamaades ja suve ajal reisides telgiga tavaliselt ei koorma.

7. Must marker ja joonistusplokk tugeva valge paberiga siltide kirjutamiseks.

8. Päikesekaitsekreem ja peakate. Võiksid olla ka päikeseprillid.

9. Hea tuju, seiklus- ja suhtlemisvalmidus ning paras hulk tolerantsust.

Kui palju ja mille jaoks raha kaasa võtta?

1. Natuke sularaha toidu, joogi ning bensiinijaamades pesemise ja WC jaoks.

2. Sularaha linnadesisese transpordi tarvis. Mõnes Euroopa linnas võib kohaliku transpordi üksikpilet maksta isegi 2-4 eurot. Ja tavaliselt läheb neid vaja vähemalt kaks – linna ja linnast välja tagasi kiirteele saamiseks. Enamikes Lääne-Euroopa linnades ei ole ilma piletita üldse võimalik ühistransporti – bussi või metroosse – saada. Variant sõita jänest ja vahelejäämisel mängida rumalat turisti langeb seega enamasti ära. Pealegi on piletita sõitmise eest määratavad trahvid mõtlemapanevad, näiteks Hispaanias u 40 eurot.

3. Kui soovite käia muuseumides, arvestage, et tavaliselt tuleb ka pilet osta.

4. Natuke võiks olla raha varuks ööbimiseks. Vahel on lihtsalt väga kole ilm või siis pole tuju taas põõsa all magada.

5. Lisaks oleks soovitav omada pangakontol vähemalt niipalju raha, et selle eest saab kojusõidupileti.

Üksi või koos kaaslasega?

Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Mõni reisib üksi ja arvab, et nii ongi kõige ägedam. Teine jälle ei julge mõeldagi üksiminekule.

Üldiselt on rohkem kui kahe inimesega hääletamisel auto peale saamine üsna lootusetu ettevõtmine. Küll aga hääletavad seltskonnad vahel paaridesse jagunenult, olles eelnevalt kokku leppinud teele jäävad kohtumispaigad.

Üksi hääletamise plussid:

• üks vaba koht on autos tõenäolisem kui kaks;

• autojuhid eelistavad enda turvalisuse huvides võtta peale pigem ühe hääletaja kui mitu;

• võimalus, et reisikaaslane hakkab sulle virisemisega närvidele käima, on väiksem;

• saad teha oma plaane nii, nagu ise tahad;

• suurema tõenäosusega tekitab üksik reisija autojuhtides kaastunnet ja ühtlasi ka kiusatust küüti pakkuda. Lugematu hulk kordi on mind peale võtnud autojuhid rääkinud mulle pika jutu sellest, kuidas üksik tütarlaps ikka ei peaks hääletama, mistõttu tema kohe ei julgenud mind teeserva jätta.

Kahekesi hääletamise plussid:

• on turvalisem;

• autot oodates on lõbusam ja saab teineteise tuju üleval hoida;

• ühe inimese kohta on pagasit vähem (kahe peale piisab ühest hambapastast, kaardist, päikesekreemist jne);

• autos võib olla lõbusam: kui üks on väsinud või pole tal jututuju, siis saab teine autojuhiga lobiseda;

•võib-olla oskate kahe peale rohkem keeli, näiteks üks on õppinud saksa ja teine hispaania keelt või mäletate kahe peale midagi vene keelest.

Kiirteel hääletamine

Enamikke Euroopa maid läbivad kiirteed, mis ühendavad suurlinnu ja millel autod liiguvad väga kiiresti.

Kahjuks või õnneks on kiirteedel peatumine, jala kõndimine ja seega loomulikult hääletamine keelatud. Selle eest võib isegi päris korralikult trahvi saada. Järelikult ei ole kiirteel võimalik rakendada tavalist käsi-püsti-teeservas-meetodit. Pole häda – autod liiguvad seal sellise kiirusega, et tõenäoliselt ei pandaks hääletajat nagunii tähele.

Küll aga on kiirtee servad täis bensiinijaamu, mis on kõigi kiirteel reisijate (nii autojuhtide kui pöidlaküüdikate) jaoks nagu oaasid kõrbes. Bensiinijaamas on olemas WC ja tihti ka pesemisvõimalus. Siin on söögi-joogikohad, väike pood, kust saab osta juua, šokolaadi ja mõne kohutavalt ülehinnatud võileiva. Ja mis hääletaja seisukohalt kõige tähtsam – siin peatuvad autojuhid enne kiirteele minekut.

Bensiinijaamas auto peale saamiseks on kaks põhilist lähenemisviisi.

Esimene võimalus on seista bensiinijaamas või bensiinijaamast väljasõitva tee kõrval, käes suur ja selgeltloetav silt järgmise linna nimega. Kasuta korraliku jämedat musta markerit ja valget paberit. Päeviku kaunistamiseks kaasa võetud roosa pastakas ei ole nähtav – bensiinijaamast välja kiirendav autojuht ei näe seda lugeda, ausõna. Silt peab olema loetav ja soovitavalt lühike. Näiteks võib Berliini asemel kirjutada suure B, mis on enamikele autojuhtidele seal piirkonnas üheselt arusaadav.

Teine võimalus on bensiinijaamas lahtiste silmadega ringi vaadata, rääkida inimestega, küsida, kuhu nad sõidavad ning kas nad oleksid nõus kedagi kaasa võtma. Eestlase temperamendile võib see tunduda enda kaelamäärimisena ja nõuab mõnevõrra rohkem eneseületamist. Kuid kindlasti on see viis efektiivsem ja turvalisem, sest annab võimaluse sohver enne üle vaadata. Kui ta ei jäta vestlusel head muljet, siis ei tasu tema autosse minna.

Kui eesmärgiks on kiirus

Kui hääletad kiirteel, siis ilmselt soovid liikuda edasi kiiresti. Kui soovid kiiresti läbida pikki vahemaid ning jätta vahele tutvuse kohalike vaatamisväärsuste ja elanikega, võivad kasuks tulla järgnevad nõuanded:

Küsi autojuhilt täpselt, kuhu ta läheb ja lepi aegsasti enne sõidu lõppu kokku, millises bensiinijaamas ta võiks sind maha panna. Alati ei ole kaugemal olev bensiinijaam parem, vahel võib 100 km lähemal olla hoopis suurem ben- siinijaam, kust uue auto leiab palju kiiremini. Kui soovid läbida pika vahemaa ühe päeva jooksul, siis autolt maha astumine kusagil väikelinnas või in-the-middle-of-nowhere- kiirteelt mahapöördel on viimane asi, mida ette võtta.

Vaata hoolega, et autojuht paneks sind maha õigel pool teed. Valele poole kiirteed sattumist vajad umbes sama palju, kui Briti entsüklopeedia kõiki väljaandeid oma seljakotti. Vahel autojuht ei tule ise selle pealegi, et see, mis autoga sõites on tühine pööre, võib jalakäija jaoks tähendada mitme kilomeetri pikkust matka kiirtee servas (kus kõndimine on keelatud) lähima tunnelini, et teisele poole saada. Jala risti üle kiirtee minek on enesetapumissioon.

Loe kaarti hoolikalt. Vaata, et bensiinijaam, kus plaanid peatuda, oleks ikka õigel pool teed. Vaata, et kiirtee, millele plaanid jõuda, ikka ristuks selle teega, kus sõidate. Ma ei tee nalja – selline asi võib kahe silma vahele jääda, kui hooletult kaarti lugeda.

Ära lahku kiirteelt. Kui tahad liikuda kiiresti, püsi kiirteel.

Vali pigem väikesi autosid kui veoautosid, sest kiirteedel on väikeautod enamasti kiiremad. Seda eriti Saksamaal, kus mõnel kiirteel ülemine kiiruspiirang puudub ja osa väikeautosid sõidab lausa 250+ km/h. Veoauto ei saa sellist kiirust kunagi kätte.

Hääletamine väikestel teedel

Kui kiiret ei ole ega pea täpsel ajal kindlas kohas olema, võta asja rahulikult. Hääletades kohtud paljude toredate inimestega, kes oskavad sulle soovitada põnevaid kohti. Kohalikega jutuotsale saades õpid kohaliku maa kultuuri, kombeid ja ajalugu märksa vahetumalt, kui see muidu võimalik oleks.

Kui oled õrnema soo esindaja, siis pea kindlasti meeles, et mõni autojuht võib küll maksta peatuse ajal sinu söögi eest, kuid sellega arvestamine oleks siiski ebaviisakas. Pealegi võib ta tõlgendada toidu väljategemist – veelgi enam öömaja ja alkoholi – n-ö käsirahana ning oodata teatud „vastuteenet“.

Loomulikult eksisteerib ka erandeid, kuid need ongi erandid just sellepärast, et neid on vähe. Kui tahad säästa end ülearustest pahandustest, säilita selge mõistus ning korrektne käitumine.

Organiseeritud hääletamine

Kui pole piisavalt julgust, et teeservas käsi püsti lükata, otsi küüti organiseeritud hääletamise lehtedelt Internetis (ingl ride-sharing, organized hitchhiking). Sealt leiad infot nii ratastel reisijate sihipunktidest kui vabadest kohtadest.

Mõni pakkumine on tasuta, teinekord tuleb maksta registreerimistasu ja vahel on kohustuslik maksta kinni osa reisikuludest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga