Siberis vanaema jälgedes

Evelin Kütt käis Siberis kohtades, kuhu tema vanaema 1949. aastal küüditati.

Kümme aastat tagasi istutas isa mulle pähe reisimõtte Siberisse. Juba tema soovis käia kohas, kuhu vanaema 1949. aasta kevadel küüditati. Nõnda tärkas ka minus tahtmine minna järve äärde, millest mu vanaema huntide eest põgenedes ühel talvel üle jooksis, ja näha masina-traktorijaama, kus ta arvestajana töötas. Ning viimaks kohtuda vanaema sõbrannaga – Aleksandra Gavrilovnaga, selle vene prouaga, keda ei huvitanud, et mu vanaema oli väljasaadetu. Neist said lähedased sõbrannad, kes on kirjavahetuses tänaseni.

Minu eesmärk oli jõuda Gasatovasse ja Gžatskisse Kuibõševi rajooni Novosibirski oblastisse.

Üldiselt olen ma alati valmis üksinda reisima, kuid möödunud aastal toimunud 9. mai prooviparaad Moskvas tekitas minus külmavärinaid. Ma ei olnud kunagi varem näinud nõnda palju sõjamasinaid, millest enamiku puhul ei saanud ma isegi aru, milleks need raudkolakad mõeldud on. Et seekordsel reisil saaks kellegagi vahetult mõtteid jagada, hakkasin varakult endale kaaslast otsima.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga