Seljakotireis Vietnamisse

Politoloogiadoktorant Heidi Koolmeister tegi teoks ammuse unistuse ning reisis seljakotirändurina Vietnamis. Tee viis ta Hồ Chí Minhi, Cần Thơsse, Hội An’i ja Hanoist Cát Bà saarele, st Vietnami lõunaosast põhjaossa.

Mõnes mõttes tundub Vietnam (Việt Nam) nagu ajas tagasi reisimine – näib, et riigis on areng peatunud mõnekümne aasta taguses kommunistlike riikide hiilgeajas, samas on see üks väheseid paiku, kus on võimalus kogeda suurest massiturismist vähem puudutatud Aasia kultuuri. Vietnam on täis omanäolisi kohalikke traditsioone ja võrratut loodust, alustades Mekongi delta riisipõldudest, kus naised töötavad traditsiooniliste koonusekujuliste mütsidega, kuni Hạ Longi lahe kaljusaarte ja kalurikülade omapärase atmosfäärini. Vietnam on ka suur kontrastide riik, Hồ Chí Minhi ja Hanoi kõrghoonete vahel tuhisevad mopeedid, autod ja inimesed vahelduvad maapiirkonnas aeglase ja uimase tempoga, kuid mõnevõrra avatuma ja sõbralikuma õhkkonnaga.

Hồ Chí Minh: kommunism kohtub kapitalismiga

Selle kauge ja kummalise riigi külastamiseks astusin jaanuari alguses Helsingis Turkish Airlinesi lennukile, et jõuda Eesti krõbedast jaanuarikülmast räsituna 26 tundi hiljem läbi Istanbuli palavasse Hồ Chí Minhi. Juba Istanbuli lennukis on näha, et lennuk on täis ilmselt ajutiselt koju minevaid migrantidest vietnamlasi, kes töötavad mõnes Euroopa riigis. Selgub, et minu kõrval istuv naine peab Hollandis tulbiäri ja otsustas enne kevadist tulbihooaega emale külla minna. Tema sõnul on Vietnam maailma parim koht elamiseks, kuid rahalist õnne tuleb minna otsima mujale ja nii sattuski ta elama Euroopasse, nagu ka paljud kaasmaalased.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga