Saami käsitöö – elav rahvakunst

Kui sõita mööda suvise Saamimaa teid, märkad igas külas või suuremas teeristis saami käsitöö poode. Paljud neist müüvad üsna lihtsakoelisi suveniirikesi, aga on mõned, kust ei tohiks mööda sõita.

kasitoo.jpgKeele kõrval ongi saamide kultuuri olulisimaks osaks ja ühtlasi saamide identiteedi säilitajaks ja nende ühendajaks duodji, nende käsitöö.

Väga kaua pidid saami käsitööna valminud asjad olema esmajoones funktsionaalsed, ära mahtuma põdrasaani ja nurkadeta kaarjasse püstkotta. Asju tehti vaid sellest, mis põdrad ja loodus andsid, ja põdrakasvatuse tarbeks. Esimene saami kunsti ja käsitöö assotsiatsioon loodi 1944, esimene selleteemaline näitus toimus 1961. aastal Kirunas.

Petteri Laiti

Inaris elab ja töötab üks saami käsitöö tunnustatud meistreid Petteri Laiti. Tal on oma väike töökoda ja poeke nimega Samekki, kus tehakse ja müüakse traditsioonilisi saami käsitöötooteid. Materjaliks on põhjapõdra sarved ja nahk, hõbe, kuld, pahklikud puutüved. Petteri sõnutsi peegeldab saami käsitöö saamide eluviise, tõsise pühendumusega ja väga kvaliteetselt tehakse eelkõige igapäevaseks kasutamiseks hädavajalikku. Ühte puukruusi või nuga võivad teoreetiliselt kasutada mitmed järjestikused inimpõlved. Petteri töökoja riiuleil on lusikaid, nuge, puunõusid, karbikesi, kotte ja ehteid. Tehtud vaid looduslikest materjalidest ja esiisadelt õpitud oskustega. See on elav rahvakunst oma igapäevases tarbimises. Petteri on sündinud 1950. aastal ja tema 65. sünnipäeva puhul oli Inaris ulatuslik ja uhke näitus tema töödest. Isa kõrvalt on tööd õppinud ja jätkamas Petteri poeg oma naisega.

Petteri peab oma kohuseks traditsioonilisi käsitöövorme hoida ja edasi arendada. Ta möönab, et tehnoloogiline areng on tööprotsessi lihtsustanud, see aga ei tohi toodete kvaliteeti alandada. Saami rahvakunst toimib tema sõnutsi ökoloogilises tasakaalus loodusliku uuenemisega. See tähendab, et aeglaselt taastuvatest põhjamaistest looduslikest materjalidest tehakse asju, mis kestavad inimpõlvi, on perekondadele ilusad reliikviad. See on vastand praegusele ühekordsete asjade tarbimise kultuurile, milles olulist rolli mängib prügila. Saami käsitöötooted võivad esmapilgul tunduda kallid, kuid nende kasutusaeg on ka mitu korda pikem masstoodetud asjadest.

Teine saami käsitööpood, mida tasub kindlasti külastada, eriti vähe moodsama ja nõudlikuma maitsega huvilisel, asub Kautokeinos ja selleks on Juhlsi hõbedagalerii.

Juhlsid

Selle loojad ja omanikud on viiekümnendatel tundra servale kodu rajanud taanlane Frank ja sakslane Regine Juhls. Esialgse jahimeheonni asemele on aastakümnete jooksul tubahaaval püstitatud looduse vorme järgiv omanäoline hoone, kus on töökojad kohalikele käsitöömeistritele ja avarad ruumid ehete väljapanekuks. Klaasseina taga paistavad pererahva koduloomad ja siinpool klaasi on tiibklaver, millel meeleolukaid kontserte korraldatakse. Regine ja Frank on ise kunstnikud ja nende loodud maailmast tullakse lähedalt ja kaugelt osa saama. Kui kunagi ei viinud nende juurde ühtegi teed ja turistidest polnud keegi sealmail kuulnudki, siis nüüdseks on nad osa moodsast maailmast ja saamipäraseid tundra karmist loodusest inspireeritud ehteid saab osta ka internetipoest.

Saamidel on väga vanad ehete kandmise traditsioonid, kuid enamasti saadi neid kaubeldes kaugemalt ega valmistatud ise. Juhlsidest said sealkandis esimesed kohalikud kullassepad, kes esmalt aitasid kohalikel parandada metallesemeid ja ehteid. Aegapidi hakati looma uusi ehteid kohapeal. Autoriks võis olla kohalik kunstnik, kelle visioon töökojas ehteks vormiti. Juhlsid on öelnud, et tuli unustada mõnigi õpitud formaaltarkus ning kohanduda täiesti teistsuguse ja erilise väikese põhjamaise vähemuse nägemusega. Tulemuseks on omanäoline ja inspireeriv „Lap silver“. Juhlside juurde tasub minna. Nende elu- ja tööpaigast edasi enam asustust pole. Suurtest akendest avaneb vaade tundrale, mis on parimaks taustaks siin loodud ehetele. Võib võtta tassi sooja teed või puhata jalga Afganistani tubades, mille selle maa sõjaeelset hiilgeaega mäletavad Juhlsid armastatud maa mälestuseks kokku panid. Juhl’s Silver Gallery pole lihtsalt ehtepood, vaid terve elamise ja loomise lugu.

Tekst: Tiit Pruuli

Fotod: tootjad, Tiit Pruuli kogu  

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga