Reisiajakiri küsib: Miks on Kagu-Aasia teie arvates eriline ja oluline?

Rein Raud

kirjanik

Kagu-Aasia on kultuuride ja maailmade sõlmpunkt, kus kõik sulab ja seguneb, aga jääb alati jätkuvalt eneseks. Ühtlasi on see hoiatav märk end praegu maailma keskpunktiks pidajatele, et kõik möödub ja miski pole suur igavesti. Baganile ei leidunud X sajandi maailmas palju võrdseid, Angkor võis olla üks maailma suurimaid ja võimsamaid linnu XIII–XIV sajandil, Ayutthaya kuningad olid diplomaatilistes suhetes Louis XIV aegse Prantsusmaaga kui võrdväärsed partnerid. Võib-olla ei lähe kunagi nii, et Birma ja Vietnami investorid kõnnivad mööda Londoni või New Yorgi varemeid ja kujutlevad nende linnade kunagist hiilgust ning kohalikud hõikavad neile igal sammul „Cold drink, sir?“, aga kes teab. Ja kui jääda vaatama Siĕm Réabi või Louangphabangi tänaval sulle vastutulevaid inimesi, näed nende nägudes neidsamu jooni, millega vaatavad sind sadu aastaid tagasi templite seintele raiutud kujud. Nii et kes teab.

Peeter Vähi

helilooja

Oleme Euroopa Liidus harjunud, et üldine sotsiaalne elukorraldus, seadused, maksusüsteem, sugudevahelise võrdsuse püüdlused, looma- ja lastekaitse reeglistik, suhteline usuline leigus, haridussüsteemi unifitseerimine, euro kasutuselevõtt, eurostandardite järgimine pisiasjades jne on nivelleerinud ühiskonnas äärmused. Meie eluke kulgeb justkui paadiga seilates mööda kergelt lainetavat järvepinda. Kui kasutada Kagu-Aasia kohta sarnast metafoori, siis seal kulgetakse paadiga, mis viskleb tormisel merel üles-alla. On tähelepanuväärne, kuidas eksisteerivad koos ideaalid ja pahelisus – ühes riigis, mõnikord ühel ruutkilomeetril, teatud juhtudel isegi ühes persoonis. Ühelt poolt hīnayāna-budismi äärmine rahumeelsus, üleüldine religioosne hardumus, inimeste heasoovlikkus, aastatuhandete pikkune ajalooline kultuuritaust… Teisalt aga punaste khmeeride massirepressioonid ja -mõrvad, sõjaväelised huntad, narkotööstus, prostitutsioon kui oluline majandusharu, seksturism…

Lauri Tuulberg

projektijuht

Ühest küljest on Hongkong finantskeskus, mille erilisele energiale on maailmas raske võrdset leida. Hongkongi kohalike elu aga pöörles suuresti erinevate söögikordade ümber. See linn panigi mind väga austama Aasia toidukultuuri. Kui enne teadsin, et on olemas üks nn „magushapu hiinakas“, siis seal elades ja kohalikega suheldes tajusin, kui erinevad maitsed on Hiina regioonides, Koreas, Vietnamis, Indias, Jaapanis jne. Kiindumus Aasia toidu vastu on suuresti suunanud kõiki mu edasisi reise Kagu-Aasia regioonis. Maad, mille köök kõige rohkem meeldib, on läbi käidud, ent samas ei ole isu veel kaugeltki täis saanud. Kui tähelepanelikult maitseid jälgida, siis räägib toit palju ühe maa ajaloost, vallutajate kultuurilistest mõjutustest, inimeste meelsusest ja leidlikkusest. Näiteks Vietnami köögis on võimalik tajuda sügavat Hiina mõjutust, aga samas on ideid ka prantslastelt. Kuivõrd Aasiasse reisimine võtab palju aega, olen vahepealsel ajal oma kulinaarset kiindumust proovinud võimalikult palju värskena hoida ning lähedastega jagada. Küüslaugu, ingveri ja tähtaniisi küpsemisel tekkivad aroomid viivad automaatselt tagasi Hongkongi. Tšillikaste, seesamiõli, koriander ja tomat ning unelen taas Kesk-Birma palavas sööklas. Lisades pikalt vaaritatud pho’le värske koriandri ja Tai basiiliku lehed, oleme jälle sõpradega Hanoi tänaval.

Andrus Kahn

Buddha munk

See, mis tundub kellelegi erilisena, sõltub sellest, mis on tema jaoks tavaline. Tai on ebatavaline nii mõnusa kliima, avatud ja sõbralike inimeste kui ka vaimse pärandi suhtes. Minu kui Buddha munga jaoks on aga erilisim see, et Tais on säilinud Buddha autentne õpetus – Buddhavacana – mida tänapäeval tuntakse Theravaada ehk vanemate (kui auväärsete, targemate ja kogenumate) õpetuse nime all. Vaid Tais on võimalik ordineeruda nn ‘ajutiseks’ mungaks, st mõnest päevast kuni mõne kuuni. Sellel ajal on võimalik kogeda ehedat mungaelu ning seda, kuidas ära elada vaid minimaalsega, toitudes lahkete inimeste annetustest. Tais on võimalik õppida ka Buddha õpetust Aasia kõige suuremas budistlikus Mahachulalongkornrajavidyalaya Ülikoolis, kus praegu õpib üle 10 000 munga ja paarisaja ilmiku. Minu kui munga jaoks on Tai eelkõige Buddha õpetuse aardeleiukoht. Järgides Buddha doktriinis toodud tarkust, eetikat ning keskendumist, on võimalik peatada kõik ahistused ja kannatused ning saavutada lõplik virgumine – mis saab siin elus veel erilisem olla?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga