Raudteeraamatud

Jaanus Rankla teeb huvitava ülevaate Eestis ilmunud raudteeajalugu käsitlevatest raamatutest.

Sada aastat Eesti raudteed
Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin. Tallinn, Eesti Raamat, 1970, 288 lk.

Esimesi veel tänapäevalgi kättesaadavaid ülevaateid Eesti raudteedest. Punaideoloogiline raamistik mõjub tänapäeval pigem koomiliselt. Kui see kõrvale jätta, on tegemist hüva lugemisega. Mitmeid huvitavaid fotosid, sh Mihhail Kalinini tööpingist Raudtee Peatehastes. Lisaks põhjalikule ajaloolisele ülevaatele kirjutatakse ka raudteelaste elamutest, klubidest, haiglatest jms, mis tänaseks ametkondlike nähtustena kadunud.

Eesti kitsarööpmelised raudteed: 1896—1996
Mehis Helme. Tallinn, Mehis Helme, 1996, 299 lk.

Põhjalik monograafia eesti ja inglise keeles. Palju fotosid, skeeme, tabeleid. Ülevaate saab reisi- ja kaubaveost, veeremist, pealiinidest, kindlus- ja tööstusraudteedest, raudteeõnnetustest ning kitsarööpmeliste raudteede sulgemisest. Tänapäeval hakkavad omaaegsed kitsarööpmelised raudteed ununema, raudteehuvilisele on selles raamatus palju avastamisrõõmu. Muuhulgas on kirja pandud Lavassaare Muuseumraudtee sünnilugu.

125 aastat raudteid Eestis
Jüri Loog. Tallinn, Eesti Raudtee, 1997, 140 lk.

Põhjalik ülevaateteos on üks algaja raudteehuvilise parimaid abivahendeid. Autoriks pikalt Eesti Raudteel juhtivatel kohtadel töötanud insener Jüri Loog. Raamat on hea ülevaatliku esitusega, mitmed fotod ja skeemid. Käsitlemist leiavad kronoloogilises järjekorras organisatsioon, ehitused, ümberehitused, sulgemised, elektriraudtee, teed, turvaautomaatika, veerem, suuremad haruteed, sõjaväeraudteed, veosed ja personal ning raudtee tippjuhid. Inglis- ja venekeelne kokkuvõte. Raudteehuvilise käsiraamat.

Eesti raudteejaamad: vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust
koostanud Mehis Helme, Tallinn, Tänapäev, 2003, 2007, 191 lk.

Väljaanne kirjastuse „Tänapäev“ vanade fotode sarjast. Raudteejaamade pildid liinide kaupa, raamatus Eesti raudteede kaart. Palju avastamisrõõmu, aga ka veidi kurbust.

Haapsalu raudtee 1997—2004: eraraudtee teke, selleaegsed tegemised ja raudtee sulgemine
Aarne Taal. Haapsalu, Haapsalu Raudtee, 2005, 36 lk.

Lühike, kuid oluline teos Eesti raudteeajaloost. Eesti esimese eraraudtee lugu näitab, kuidas seekord oli riik väga halb peremees. Segastes oludes tegi Eesti Raudtee kõik, et ei peaks seda liini remontima. Nii õnnestuski läbi viia absurdne erastamine 5000 krooni eest, millele eelnes „reisirongiliikluse ajutine peatamine“. Erinevalt Edelaraudteest riik Haapsalu liinile reisijateveo tellimust ei esitanud, minnes nii ise erastamislepinguga vastuollu. Ja nii me siis sõidame siiani Riisiperre… Raamat annab ülevaate Haapsalu Raudtee loomisest, tegutsemisest, erirongidest, raudtee ülesvõtmisest ning suhetest Eesti Raudteega.

Kui raudtee Eestimaale kord tuli...
Leo Narbekov. Jõhvi, Leo Narbekov, 2006, 143 lk.

Staažika raudteelase raamat kordab peamiselt üle juba mujal avaldatu. Häirivad ohtrad subjektiivsed hinnangud ja vahelugemised ning toimetajatöö puudumine. Pisut tasakaalustavad neid miinuseid autori isiklikud mälestused.

Eesti raudteeveeremi ajalugu. Esimene osa, Vene impeeriumi ajajärk: 1870-1918
Jüri Loog, Tallinn, Väravamäng, 2009, 130 lk.

Eesti raudteeveeremi ajalugu. Teine osa, Eesti Vabariigi ajajärk: 1918-1940
Jüri Loog. Tallinn, Väravamäng, 2012, 375 lk.

Tehnilise intelligendi põhjalikkusega koostatud väga detailne monograafia. Kuigi pealkiri räägib veeremist (vedurid ja vagunid), leiavad käsitlemist (eriti II köites) ka raudtee-ehitised, küttemajandus, veevärk, raudteede moderniseerimiskavad ja palju muud huvitavat. Veeremihuvilistele veeremi skeemid, detailsed tabelid/nimistud Eestis töötanud veeremi kasutamise ja saatuse kohta ning palju fotosid ja skeeme. Jääme põnevusega ootama III köidet. Töövahendid professionaalsetele pojesdoloogidele.

Lugusid raudteedest Eestimaal
Arved Duvin. Valga, Toivo Gulbe, 2007, 135 lk.

Ülevaatlik raamat Valga kodu-uurija sulest. Annab baaskursuse meie raudtee arengust, lisaks mõned huvitavad detailid.

Elektriraudtee Eestimaal alates 1924
Tõnu Tammearu. Tallinn, Tänapäev, 2009, 128 lk.

Haapsalus asuva Eesti Raudteemuusemi teaduri Tõnu Tammearu kokkupandud album ilmus Elektriraudtee 85. sünnipäevaks ning esitab need aastad läbi kireva pildigalerii. Raamatus on avaldatud seni vähetuntud foto Balti jaama vanast elektridepoost ja suisa haruldased fotod Balti jaamas 4. oktoobril 1980 toimunud kahe elektrirongi kokkupõrkest, milles hukkus 8 inimest.

Eesti raudtee 140: sissevaateid ajalukku
Küllo Arjakas. Tallinn, Eesti Raudtee, 2010, 444 lk.

Hinnatud ajaloolase Küllo Arjakase kokku pandud monumentaalne teos nii kaalult, sisult kui teostuselt. Üks hinnalisemaid ja kaalukamaid Eesti raudteeraamatuid. Palju värvilisi pilte ja detaile, põhjalik ülevaade Eesti raudteede ajaloost koos väljavõtetega omaaegsetest ajalehtedest. Kaante vahel nii laia- kui kitsarööpmelise raudtee lugu, nii Eesti Raudtee kui Edela-, Elektrija Haapsalu Raudtee.

Nõmme kindlusraudtee
Leho Lõhmus. Tallinn, Koolibri, 2011, 119 lk.

Peeter Suure merekindluse peapositsioon Tallinna ümbruses on peamiselt tuntud suurtükipatareide ja maa-aluste rajatiste poolest. Kogu seda suurt masinavärki ühendas ja hoidis käigus aga kitsarööpmeline raudtee, mille süda asus Tallinn- Nõmmel. Muuhulgas asus seal maailma suurimaks peetud pöördsillaga ja 25 kanaliga depoo vedurite jaoks. Ehitis on osaliselt siiani säilinud ja asub aadressil Salve tänav 6. Raamat keskendub Nõmme aladel paiknenud kindlusraudteele ning sisaldab mitmeid huvitavaid fotosid.

Поездом из Санкт- Петербурга в Таллинн = St. Petersburg to Tallinn by train
Tiit Pruuli. Tallinn, Go Group, 2013, 304 lk.

Mahukas inglis- ja venekeelne raamat erineb teistest raudteeraamatutest, jutustades kaasakiskuva loo inimestest ja raudteest Peterburi ja Tallinna vahel, vaadates nii ajas tagasi kui vaguniaknast välja. Rohke (ajalooline) pildimaterjal, kaardid. Eesti lugejale on eriti huvipakkuv Venemaa raudteede kirjeldus. Raamat on osa EL-i poolt kaasrahastatud Eesti-Vene ühisprojektist „Kitsarööpmelise raudtee ajaloo uurimine“, mille eesmärgiks oli ettevalmistavate tööde tegemine, et rajada Türile raudteemuuseumi ja Peterburi kitsarööpmelise raudtee ekspositsiooni.

Meenutusi Elektriraudteelt – lapsepõlvest pensionile
Lembit Adamson. Tallinn, Lembit Adamson, 2014, 638 lk.

Elektriraudteel 32 aastat töötanud vedurijuht Lembit Adamsoni mälestused. Autori vahetu esituslaad annab lugejale reljeefse pildi sellest vastutusrikkast tööst. Raamatus on palju värvikaid detaile ja mitmeid haruldasi fotosid. Adamson alustas trammijuhina, tema raudteelasetee algas vanas elektridepoos. Raamatus meenutab ta muuhulgas Eestis kasutusel olnud aku-ronge ja pajatab Balti jaamast sadama suunas plehku pannud rongidest. Raamat väärinuks soravama lugemise huvides vilunud toimetajakätt ja paremat teostust. Loodame, et nii läheb järgmise osa puhul.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga