Kahe nädalaga 3000 km – maailma kehvimatel teedel, üle nelja kilomeetri kõrguste mägede, läbi streikide ja teeblokaadide – ning seda kõike sõiduriistal, mis on pooleldi mootorratas ja pooleldi sohva. See on MotoTaxi Junket 2010, millest Kristiina Kala ja Ragnar Sass sel suvel osa võtsid.
Need veidrad sõidukid, mida fotodel näete, on Peruus toodetud mototaksod. Mootorratta tagumine osa on asendatud sohvaga, mis mahutab kaks reisijat mugavalt istuma. Mototakso keskmine kiirus on 40–60 km/h. Mototaksosid kohtab (rohkem kui tahaks kohata) Peruus ja harvemini Boliivias. Mujal Ladina-Ameerikas mototaksod levinud ei ole.
MotoTaxi Junket ise on heategevuslik võistlus, mis koondab seiklusjanulised ja pakub neile seda, mida nad kõige enam ootavad – seiklust selle sõna kõige siiramas tähenduses. Korraldajate poolt on vaid mototakso, kõige muu eest peab ise hoolt kandma. Ei ole marsruuti, turvabrigaade ega varustust, teada on vaid eesmärk – jõuda esimesena Paraguay pealinna Asuncioni.
Start anti Peruu kultuuripealinnast Cuscost, teekonda alustas 31 meeskonda. Osavõtjatel tuli võidelda Boliivia raskete teedega – asfalti jätkus vaid esimesteks päevadeks Peruus ja Boliivias La Pazi läheduses, ülejäänud teekond möödus kruusateedel, mis meie niigi töökindluse poolest mittehiilgava mototakso tõeliselt proovile pani. Teekonna jooksul kulus meil 4 varusisekummi, 1 varurehv, kaks ketti, terve jooks tagumise ratta polte, meie kütusepaak lekkis ja kogu katuseraam põrus keevitustest lahti.
Lisaks tehnilistele raskustele pani meid proovile ka Ladina-Ameerikas levinud komme streikide käigus teid ja tänavaid blokeerida. Sattusime olukorda, kus kõik meie ja sihtpunkti vahelised teed olid blokeeritud ning blokaadide tõttu ei olnud linnades juba 12 päeva kütust.
Vaatamata kõikidele takistustele oli Eesti võistkond üks neist 13st, kes Asuncionis finišeerisid! Oli uskumatu ja unustamatu seiklus.
Vaata ka mototaxijunket.theadventurists.com, www.facebook.com/seiklejad