RAAMATUTUTVUSTUS

Ryszard Kapuściński
Reisid Herodotosega
Loomingu Raamatukogu nr 13–16 / 2013

Reisiraamatule kohaselt jõudis Ryszard Kapuściński „Reisid Herodotosega” minuni reisil. Mitte just teab mis uhkel reisil, vaid Tartust Tallinna sõites. Pärast pileti ostmist jäi rahakotti parasjagu viiekas. Kavatsesin ajalehe või autoajakirja soetada, aga õnneks märkasin kirevas kuhjas Loomingu Raamatukogu lakoonilist kujundust.

Ausalt, Kapuściński nimi oli mulle võõras. Pealkirjast kahtlustasin igavavõitu esseekogumikku ajaloo teemal. Juba esimesed leheküljed liimisid mind paberi külge nagu kärbse liimile. Kui poolel teel lasti bussis tuled kustu ja LED-silmakese valgel enam lugeda ei andnud, vandusin tulist kurja, et polnud rongiga sõitnud.

Raamatu ülesehitus on õigupoolest lihtne. Äsja ülikooli lõpetanud Kapuściński töötab ajakirjanikuna ülepoolalises väljaandes, meie Noorte Hääle hõimlases. On aeg paar aastat pärast Stalini surma. Noor ajakirjanik saadetakse algul Indiasse, siis Hiina, erinevatesse Aafrika riikidesse. Algul poolkogemata, hiljem teadlikult on tal kaasas Herodotose mahukas „Historia”, millest ta leiab aina uusi seoseid tänapäeva maailmaga.

Kapuściński järgi pani Herodotos aluse uurivale ajalooteadusele ja võrdlevale ajakirjandusele, kuna ei pannud pelgalt kirja põnevakõlalisi jutte, vaid kontrollis fakte mitmest allikast ning püüdis ise paigad läbi sõita. Herodotos on praktik. Kooliprogrammis jääb ta miskipärast omakandimeestest mõtlejate, nagu Platon ja Sokrates, varju. Kindlasti oleks Herodotosel endal üht-teist öelda iga tänase ajaleheloo kohta, mis räägib Egiptusest, Kreekast või Süüriast. Kapuściński jutustab värvikalt enda korrespondendi-kogemusi ning ehib neid Herodotose magusamate paladega.

Üks raamatu kandvamaid mõtteid on inimtsivilisatsiooni järjepidevus, sealhulgas Egiptuse ja Kreeka tsivilisatsioonide tihe seotus. Herodotose kirjapandu õigsust tõestavad näiteks mere alla jäänud Thonise-Herakleioni linna varemad, mis alles äsja Aboukiri lahes avastati ning mille arheoloogilise materjali läbitöötamine alles algas.

Mingit pidi meenutab raamat Lennart Meri „Hõbevalget”, aga Kapuściński on kelmikam ja kirjutab rohkem iseennast sisse. Ka pole Kapuściński teemaks poola rahvusteadvus. Kui „Hõbevalge” meelevaldsem osa on just ajaloopõiming, siis „Reisid Herodotosega” kahtlaseim ja mõneti põnevaim moment on Kapuściński enesekujutus sõltumatu rindekorrespondendina, mis asjaolusid arvestades on kindlasti ilustatud, aga seda põnevam lugeda ja nuputada.
Vahur Afanasjev

 

Aimar Ventsel
Minu Jakuutia
Petrone Print 2013

Siberis käisid nõukogude ajal paljud meie etnograafid ja folkloristid. Nad tõid tagasi tulles kaasa rahvariidemustreid ja keelematerjali, mida säilitatakse ERM-is, TÜ rahvaluulekateedris või kirjandusmuuseumis ja mis huvitavad tänapäeval paraku väheseid asjatundjaid.

Aimar Ventsel käib Jakuutias „inimeste pärast”, nagu ta raamatu sissejuhatuses ütleb. Selge on see, et parim, mis saab ühe etnograafiga juhtuda, on leida üles „oma” inimesed. See raamat avab iseenesestmõistetava ja mitte midagi põdeva kergemeelsusega ühe teadlase argipäeva, andes aimu Aimari ühest laiemale ringile mitte just väga teadaolevast kirest – diskost ja diskoritööst. Niisiis – seekord ei räägita tundrast, taigast ja põhjapõtradest, vaid minnakse seikluslikule rännakule mööda karmi maa ööklubisid. Aga kõike seal toimuvat jälgib etnograafi treenitud silm. Ja see on lahe lugemine! Lisaboonusena saate portsu raamatusoovitusi, mis iseäranis sobivad meie käesoleva ajakirjanumbri konteksti – Aimar on loetlenud üles kõik need raamatud, mis tema Siberi-armastust on lapsepõlvest peale toitnud. Vladimir Arsenjevi „Derzu Uzala” võtsin näiteks Ventseli jutu peale riiulist välja. Juba selle eest palju tänu, muust rääkimata.

Tiit Pruuli

 

Viru laste laulud 5. Tõesti kõige rohkem vist me armastame reisimist
Sõmeru 2013

Viis aastat on Sõmeru põhikoolis korraldatud ülevirumaalist laste luulevõistlust. Tänavuse võistluse teema oli reisimine. Luuletamise tulemusena on valmis saanud ka väike luuleraamat. Väga tore lugemine! Kõigile luuletajatele ja nende juhendajatele, suur tänu!

Just nii, unistuste kirjapanemisest, algavadki suured reisid. Ehedaid mõtteid sai lugeda 4. klassi poisilt Jasper Linalt (Rakvere Gümnaasium),  5. klassi õpilastelt Kristiina Kõrvelt (Vasta kool) ja Arda Amanovilt (Sonda), 9. klassi neiult Maritta Brõtkilt (Rakvere Gümnaasium) ja paljudelt teistelt. Maailm jälle avaram.

Tiit Pruuli

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *