Poola ime

Teine maailmasõda ja sellele järgnenud aastakümned pole Poola kätte läinud Ida-Preisimaa osa just hellitanud. Piirkond, kust suurem osa sõjaeelsest elanikkonnast – sakslastest – aeti või läks ise minema ning asemele toodi poolakad NSV Liidu kätte läinud Poola aladelt ja Lõuna-Poola ukrainlased, oli Poolas pikka aega pigem võõraslapse seisundis olev osa.

Teine maailmasõda ja sellele järgnenud aastakümned pole Poola kätte läinud Ida-Preisimaa osa just hellitanud. Piirkond, kust suurem osa sõjaeelsest elanikkonnast – sakslastest – aeti või läks ise minema ning asemele toodi poolakad NSV Liidu kätte läinud Poola aladelt ja Lõuna-Poola ukrainlased, oli Poolas pikka aega pigem võõraslapse seisundis olev osa.

Nii ongi nüüd tegemist kandiga, kus huviväärset leiab endale ennekõike loodusest, ajaloo haavadest ja lihvimata linnadest huvitatud inimene. Lihvimata selles mõttes, et vanade linnakeskuste restaureerimine on siin alles suhteliselt hiljuti käima läinud.

Vähemalt ühe maailmas täiesti unikaalse ehitise leiab siit – Warmia-Masuuria vojevoodkonnast – ka. See on aastail 1848–1872 rajatud Ostróda-Elblagi kanal. 2007. aastal toimunud suurel hääletusel valisid poolakad selle üheks seitsmest Poola imest (Siedem cudów Polski).

82 km pikkune kanal ühendab Lääne-Masuuriat Balti merega. Unikaalne on üleveoteede osa, kus laevad aidatakse ca 10 km pikkusel lõigul hüdrojõul üle ligi 100-meetrisest kõrguste vahest. Teisisõnu on see koht, kus laevaga saab mööda künkaid sõita. Täismahus lõbusõit – Ostródast Elblagi – sobib küll ainult eriti vastupidavatele laevasõidu armastajatele, sest võtab aega 11 tundi. Aga lühemateks otsteks saab ka lõbusõidulaevade peale hüpata.

Kanuu või kajakiga saab siinsetel vetel samuti tuuritada ning piirduma ei pea kanali 82 kilomeetriga – järvi koos neid ühendavate jõgedeja kanalitega on Masuurias sadu.

Villu Zirnask

SEITSE POOLA IMET

-Wieliczka soolakaevandus

-Toruńi vanalinn

-Malborki loss

- Krakówi katedraal ja Waweli loss

-Ostróda-Elblagi kanal

-Zamośći linn

-Krakówi turuväljak ja vanalinn

Allikas: ajalehe Rzeczpospolita eestvedamisel 2007. aastal korraldatud hääletus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga