Põlva Matkaklubi

Tänavu sügisel 35. tegutsemisaastat tähistav Põlva Matkaklubi paistab teiste matkaklubide seas silma suurte rahvaspordiürituste eestvedaja ja korraldajana. Matkaklubi liikmed räägivad Go Reisiajakirjale klubi tegemistest.

Tänavu sügisel 35. tegutsemisaastat tähistav Põlva Matkaklubi paistab teiste matkaklubide seas silma suurte rahvaspordiürituste eestvedaja ja korraldajana. Matkaklubi liikmed räägivad Go Reisiajakirjale klubi tegemistest.„See oli aastal 1979, kui külmal jaanuaripäeval kogunesid Ülo Needo eestvõtmisel kokku Põlvamaa matkahuvilised ja moodustasid oma klubi − Põlva Matkaklubi,” tutvustab Põlva Matkaklubi koduleht. Legendaarne matkamees, Mooste vallavanema ametit pidav Needo kuulub ka praegu, ligi 35 aastat hiljem, matkaklubi ridadesse. „Ülol on selline vaim ja jõud, mägedes teeb noortele pika puuga ära,” iseloomustab meest matkaklubi praegune juht Meelis Maidla. Ka Meelis Maidla ise on aastaid tegelenud nii matkade korraldamise kui ka juhtimisega, 2012. aastal tuli suure töö eest uhke tiitel Eesti Matkaliidult – Meelis valiti aasta matkategelaseks. „See oli ikka väga suur tunnustus ja tuli ausalt öeldes üllatusena,” tunnistab ta ise tagasihoidlikult. Klubi kreedo räägib iseenda eest – matkamisest saab parem olla vaid matkamine. Kus te matkate? Meelis Maidla: Meie klubis on kõik matkamise erinevad vormid esindatud. 35 rännuaasta jooksul on matkalised jõudnud nii lähemale kui ka kaugemale – suuskadel on käidud Hibiinidel, kõrbematkal Karakumi kõrbes, veematkajad trotsisid Karjala kõige kärestikulisemaid ning kohati läbimatuid jõgesid, raskemad mägimatkad on toimunud Pamiiri ja Tianshani, käidud on Baikali ääres ja Karpaatides. Kaugemad matkad on viinud Kamtšatkale ja Sahhalinile ning Kuriili saartele. Piiride avanedes hakati käima Põhjamaades: Soomes, Rootsis ja Norras jalgrattamatkadel. Teie klubi on tuntud ka matkapordiürituste korraldajana. Millised on olulisemad üritused? Meelis Maidla: See külg meid tõenäoliselt teistest klubidest eristabki, et laiemale ringile suunatud rahvaspordiüritused on meie jaoks väga olulised. Meil on hea koostöö Põlva maakonna spordiliiduga, kellega koostöös need üritused toimuvad. Ka Eesti sees teeme koostööd mitme teise matkaklubiga. Head suhted on Harju Matkaklubiga, samuti Saaremaa Matkaklubiga, koostööd arendame Võru Ekstreempargiga. Taimi Rovelle Romantsov: Ühiselt on korraldatud suusa-, ratta- ja jalgsimatku. Mitmeid aastaid vedas klubi asutajaliige Aare Plakk matkasarja „Avasta Põlvamaa”. Matkad toimusid üks kord kuus kevadest sügiseni. Iga matk kutsus huvilisi maakonna eri paikadesse, et tutvuda kindla paikkonna loodusega ja kultuurilooga. Samuti saab hea näitena välja tuua perematkapäeva Leevaku puhkealal. Kanuudega ja süstadega sai sõita Võhandu jõel, pere sai üheskoos osaleda matkamängus. Lapsed võtsid mõõtu jalgratta vigursõidus, väiksemad lapsed said harjutada tasakaalu köitel ronides. Meelis Maidla on juhtinud iga-aastast rattasarja. Alati oleme osalenud Põlva päevadel ning korraldanud veespordiüritusi. Mis on klubi kõik need aastad aktiivsena hoidnud? Annika Kalbus: Meil on ühiselt valitud juhatus, mis koordineerib tegevust ja nii ei saa klubi elu soiku jääda. Traditsioonilised ühisüritused liidavad klubi liikmed üheks pereks, kes soovib ikka ja jälle kokku saada. Meelis Maidla: Hetkel on meil klubis 41 liiget. Enamik liikmeid on pärit Põlvast, Räpinast ja Moostest, kuid vahepeal on olnud ka päris palju liikmeid mujalt Eestist. Millised on klubi traditsioonid? Meelis Maidla: Igal talvel toimub traditsiooniline suusamatk, kevaditi jääminekueelne telksaun, klubi liige Seido Suija on rajameistriks iga-aastasel 100 kilomeetri jalgsimatkal, mida läbitakse 24 tunniga, ainsa klubina korraldame igal aastal meistrivõistlusi matkatehnikas nii jalgsi-, mägi-, jalgratta- kui ka veematkatehnikas, Põlva päevadel organiseerime süstasõite. Annika Kalbus: Kevadine metsaistutamine on tugev traditsioon. Põlva Matkaklubi käis metsa esimest korda istutamas 2002. aasta kevadel ja nüüd on sellest saanud igakevadine üritus. Matkaklubi rahvas on metsaga vägagi seotud ja me tunneme end metsa istutades ülihästi. Oleme labidaga istutatud kuuske, kiiluga mändi ning toruga mändi ja kuuske. Metsatööle on kaasa võetud pereliikmed ja sõbradki. Meie rajatud metsad kasvavad Räpina ja Mooste piirkonnas. Oleme vaatamas käinud oma rajatud kultuure ja need näevad head välja. Esimesed istutatud kuused on juba viiekuue meetri kõrgused. Mida klubi liikmetele annab? Annika Kalbus: Ühtekuuluvustunde. Tore on omasugustega koos toimetada. Oleme nagu üks suur perekond − elame kaasa üksteise õnnestumistele ja oleme toeks mure korral. Kuna matkasõprade seas on erinevate elualade inimesed, siis on meie matkadel ja kokkusaamistel tihti põnevaid arutelusid. Ning kui mõne ala spetsialisti vajad, siis mõtled esmalt ikka matkaõdedele ja -vendadele. Kui ma ei kuuluks matkaklubisse, siis vaevalt ma nii palju looduses liiguksin, igal kevadel puid istutaks, telksaunas käiks, oskaks köie abil üle jõe ukerdada, teaks, et suudan ööpäevas 100 kilomeetrit kõndida, et talvel polegi nii hull telgis magada ja veel palju muud. Millised on olnud meeldejäävamad matkad? Meelis Maidla: Kui osalejatelt on tulnud positiivne tagasiside, siis see jääb kindlasti meelde ning annab hea laengu edaspidiseks. Mulle endale on isiklikult meelde jäänud ellujäämismatkad, mida kolm aastat korraldasin. Need olid matkad, kuhu läksime ilma toiduta, ning need toimusid suvel, sügisel, kevadel ja talvel. Sügisel oli veidi lihtsam, siis on metsas ka toidupoolist saada. Võtsime kaasa poti, natukene soola, noa ning kileasjad, et veidi kuivem oleks. Lusika voolis igaüks metsas ise. Siis hakkasime Värskast Põlvasse tulema, nelja päevaga tulime ära, iga päev 20 kilomeetrit. Söögiks korjasime seeni, kaasas oli üks tamiil, sellega püüdsime kala, mõni jõi ainul vett ja paastus. Kevadel ja sügisel kordasime samasuguse matka, kuid matk kestis nelja päeva asemel viis ning talvel kolm päeva. Magasime lageda taeva all või tegime endale koopa. Magamiskotid olid kaasas. Millised on eesmärgid? Annika Kalbus: Alati on teretulnud uued toredad ja tegusad inimesed. Püüame enda kampa saada rohkem noori. Ja matku hakkab meil kindlasti järjest rohkem olema. Ilusat Eestimaad on väga tore avastada. Kuid kindlasti plaanime ka kaugematel maadel rännata-uudishimutseda. Meelis Maidla: Klubiga liitumiseks mingit matkamiskogemust olema ei pea. Klubil on aastatega soetatud erinevat varustust – kanuud, süstad, ronimisvarustus. Kõiki neid saavad liikmed kasutada. Hetkel on ettevalmistamisel juubelimatk, kus see aga toimub, on hetkel veel saladus, aga kindlasti mõnes ilusas Eesti metsas novembrikuus. Kuidas klubiga liituda saab? Meie kodulehel www.matkaja.ee on olemas liitumisankeet ning info, kuidas Põlva Matkaklubi liikmeks saada.  

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga