POLAARPELMEENID – turgutavad ja imemaitsvad

Pelmeenide eri variatsioone leiab paljude rahvaste retseptivaramust, Maris ja Tiit Pruuli õppisid polaarpelmeene valmistama kaugel polaarjoone taga Norilskis koos suure hulga kohaliku näitlejaskonna ja Kodu-Eesti pelmeenispetsialisti Jaanus Piirsaluga.

Pelmeenid, ravioolid, empanada’d, hinkaalid, momod, vareenikud – need on oma olemuselt kõik sarnased maitsva sisuga tainataskud. Pelmeene leiab üleilmastuvas maailmas peaaegu kõikjalt, aga rohkem seostuvad need Venemaa ja Ukrainaga. Pelmeenide algset päriskodu on raske määrata, ühe levinuima teooria kohaselt olid esmavalmistajateks hiinlased ja eurotsooni toojateks mongolid. Pelmeenide leiutajateks pretendeerib ka meie sugulasrahvas komid. Kui mongolite legendides pandi pelmeene kaasa sõjameestele, siis komi juttudes olid need külmutatud väikesed „pirukad” jahimeeste toidukotis, kes said neid lumevees keeta.

Turgutavad polaarpelmeenid

Meie leidsime need polaarjoone tagant Norilskist, kus polaaröö oli just lõppemas ja päevahämarust, mis meenutas koidueelset aega, jätkus umbes viieks tunniks ööpäevas. Alles äsja oli olnud 45 külmakraadi, meie tuleku ajaks oli see alla –30, kuid lisandunud oli tuul suure algustähega. Kohalikud arvestavad, et 1 m/s tuult lisab kaks külmakraadi. Ja tuul oli kohati leebe orkaani tugevusega. Varasematel aegadel olid majaseintele kinnitatud köied, mille külge sai klammerduda, kui tugev tuulepuhang sind tabas. Meil läksid käiku Antarktika reisi jaoks ostetud, kuid seal kasutamata jäänud näomaskid. Norilski kliima on kurikuulus, seal on mõõdetud Venemaa suurimad külmakraadid ja temperatuur võib ühe tunni jooksul kõikuda kümne kraadi ulatuses.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga