Põhjarahvaste esemed Eesti Rahva Muuseumis

Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Indrek Jääts kirjeldab põhjarahvaste esemeid, mida muuseumi kogudest leida võib. Mitu tekstis mainitud ja fotodel kujutatud soome-ugri ja samojeedi eset on praegu väljas ERMi püsinäitusel „Uurali kaja“.

1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) põhiliseks uurimisobjektiks on alati olnud eestlased. Lisaks on aga algusest peale huvi tuntud ka teiste soome-ugri rahvaste vastu, kellega eestlasi seob keelesugulus. Kui lugeda põhjarahvasteks need, kelle asuala ulatub olulisel määral põhja poole polaarjoont, siis jäävad soomeugrilastest sõelale vaid saamid.

Saami esemeid on muuseumis kokku umbes 300. Esimesed kolm saadi aastal 1925 kelleltki magister Lagercranzilt – juustuvorm, vasika suupand ja täireha. Need pärinevad Norra Lapimaalt. Saame nimetati tollal veel laplasteks.

Selleks, et saami asju juurde hankida, lõi ERMi soomlasest direktor Ilmari Manninen sidemed Põhja-Soomes elavate vendade Itkonenidega. Lauri Ilmari Itkonen oli Enontekiö nimismees (kohtunik), Tuomo Itkonen aga Inari kirikhärra. Mehed kogusid kumbki oma piirkonnast muuseumile huvipakkuvaid saami esemeid ning Eesti Haridusministeerium ostis need ära. Selline kaudne kogumistöö oli üsna edukas. Aastatel 1926–1929 jõudis Itkonenide vahendusel ERMi kaugelt üle saja saami asja. Osa neist pandi välja esimesel soome-ugri kultuure tutvustaval püsinäitusel, mis avati 1928. Menukaimaks eksponaadiks osutus saami suvekoda.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga