Noppeid konsulaarpõllult 2015

Igal asutusel või organisatsioonil on uue aasta alguses kombeks heita kokkuvõttev pilk tagasi möödunud aasta töödele ja tegemistele, et hinnata, kas seatud sihid on saavutatud ning plaanid teostunud. Millisena paistab möödunud konsulaaraasta Islandi väljaku neljanda korruse aknast?

On olnud nii rõõmustavat kui ka kurvastavat. Maailm on muutunud rahutumaks ning ka päikeseparadiisides ei ole rahulikul puhkajal sageli asu olnud. Meenutagem siinkohal rünnakuid turistide vastu näiteks Egiptuses, Tuneesias ja Indias. Terrorirünnakud Pariisis ja rändekriis Euroopas on mõjutanud turvalisust ka meie lähipiirkonnas. Nagu oleme varasemalt öelnud, on reisimine muutunud ohtlikumaks ning paraku ei näita maailm rahunemise märke.

Selle pisut morbiidse tõdemuse vastukaaluks saame siiski heameelt tunda reisivate inimeste teadlikkuse tõusu üle. Meie head koostööpartnerid IIZI Kindlustusmaaklerist andsid teada, et nende poole pöörduti aastal 2015 reisikindlustuse sooviga üle 260 000 korra. See on ligi 62% rohkem kui aastal 2014. Reisijad tunnevad enam huvi selles vastu, mida kindlustuspakkumised katavad ja mida mitte. Hind ei ole enam peamiseks otsuse langetamise teguriks. Ka meie konsulitel on tulnud järjest vähem vastu võtta kõnesid sõnumiga „Olen välismaal õnnetusjuhtumi või terviserikke tõttu haiglas, kindlustust mul pole ja mulle esitati säärane haiglaarve, et nii suuri numbreid koolis ei õpetatudki!“. Möödunud aastal vajasid konsulite või aukonsulite abi ligi 80 inimest, kes sattusid välisriigis viibides õnnetusse.

Reisi targalt

Võime rõõmustada sellegi üle, et inimesed on hakanud oma reisi meie kodulehel või nutirakenduses „Reisi targalt“ järjest rohkem registreerima. Reisijate arv, kes ei pidanud paljuks oma sihtpunktist meid informeerida, tõusis aastaga üheksalt tuhandelt kolmeteistkümne tuhandeni. See võimaldab meil loodusõnnetuste või rahutuste puhul inimestega kiiremini kontakti saada ja uurida, kas nendega on kõik korras ja kas nad abi vajavad. Nii jõuab abi hädasolijateni palju kiiremini, kui näiteks möödunud aasta Nepali maavärina ajal, kus ükski ligi neljakümnest turistist ei olnud ennast registreerinud.

Iga päev vajab välismaal abi keskmiselt neli Eesti kodanikku. Möödunud aastal jäi konsulaarabi vajavate inimeste arv võrreldes 2014. aastaga samasse suurusjärku. Siiski tuleb nentida, et mõneti suurenes välismaal kaotatud dokumentide ning õnnetusjuhtumitesse sattunute hulk. Eesti konsulid ja aukonsulid väljastasid reisidokumendi kaotuse tõttu möödunud aastal ligikaudu 900 inimesele ajutise dokumendi, millega reisijad said koju sõita. Sellistel puhkudel on hea meeles pidada meie ööpäevaringselt töötavat konsulaarabi numbrit +372 5301 9999. Sealt saab alati praktilist nõu, kuidas täbarast olukorrast välja tulla, kuidas minna lähimasse saatkonda või aukonsuli juurde abi saama.

Kontrolli dokumentide kehtivust

Üldiselt oleme me arvamusel, et inimesed reisivad järjest targemini. Eks kõigil juhtub ja mõni asi kipub ununema. Vahel saame me kõnesid, et „homme varahommikul on reis Türki, aga avastasin just, et pass on juba kaks kuud kehtetu, tehke midagi!“. Neid juhuseid on palju rohkem, kui arvatakse. Meie digiajastu sunnib järjest vähem passi kehtivusaega kontrollima, aga reisi planeerides või reisikorraldaja juurde samme seades peaks see olema üks tavatoimingutest.

Andkem siis käesolevaks aastaks veel üks lubadus: reisigem targalt! Enne reisile minekut tuleks kontrollida oma passi või ID-kaardi kehtivust, sõlmida piisava kindlustuskattega reisi- ja tervisekindlustuspoliis, uurida välisministeeriumi kodulehelt või muudest allikatest reisiinfot, mida reisi sihtkohaks oleval maal kindlasti teada tuleb, ning registreerida oma reis välisministeeriumi kodulehel või nutirakenduse vahendusel. Kui see on tehtud, on põhjust endale soovida: Bon voyage!

Tekst: Tarmo Punnik, Välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor  

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga