Müstiline Hiina meditsiin

Hiinas sai arst vanasti palka, kui patsiendid olid terved, seletab dr Rene Bürkland, kes siinmail võiks ülikoolidiplomite järgi palka saada psühholoogi või üldarstina. Aastad Hiinas Nanjingi ja Pekingi Hiina meditsiini ülikoolides ning kogemused on temast teinud hinnatud Hiina meditsiini arsti. Nii Hiinas õppimisest kui ka Hiina traditsioonilisest meditsiinist rääkis dr Bürklandiga Diana Lorents.

Hiinas sai arst vanasti palka, kui patsiendid olid terved, seletab dr Rene Bürkland, kes siinmail võiks ülikoolidiplomite järgi palka saada psühholoogi või üldarstina. Aastad Hiinas Nanjingi ja Pekingi Hiina meditsiini ülikoolides ning kogemused on temast teinud hinnatud Hiina meditsiini arsti. Nii Hiinas õppimisest kui ka Hiina traditsioonilisest meditsiinist rääkis dr Bürklandiga Diana Lorents.

Milline oli sinu esimene kokkupuude Hiina meditsiiniga?

Kuidas võtta – leidsin kaheksa-aastasena taskukalendri Kuldtähe palsami reklaamiga, joonistasin sealt huviga keha punkte ümber. Tõsisemaks läks, kui tudengina raamatukogus ajakirjast Hiina meditsiini kursustest lugesin ja õppima hakkasin. Ja kui Tartu Ülikoolis olles tuttav tänaval muuhulgas seletas, et Hiina riik annab stipendiumi Hiinas õppimiseks, siis mu saatkonda kohaleminek lõppeski sellega, et õpingud jätkusid Nanjingis.

Kuidas sind, võõramaa meest, vastu võeti?

Hiinlastel on üldiselt nii, et nad ei taha väga oma teadmisi jagada. Välismaalasele aetakse ümmargust juttu, saad üldised teadmised. Kui aga nähakse, et huvi on tõsine – oled keele ära õppinud ja südamega asja kallal – eks siis õpetatakse rohkem. Selleks, et nad oma teadmiste varasalved avaksid, tuleks vist kümme aastat koos elada. Õppejõude on muidugi igasuguseid. Ülikooli õppejõud peab esimese tingimusena olema kommunist. Vahet pole, kui hea spetsialist, aga kommunist. Teiseks – kui välismaalasi õpetad, pead oskama inglise keelt. Aga tõsine Hiina meditsiini meister tavaliselt inglise keelt ei räägi ja kommunism teda ka ei huvita. Mina sain ülikoolis õppides keele nii palju selgeks, et oma päris õpetajad leidsin väljastpoolt ülikooli. Nad ei mõistnud sõnagi inglise keelt, aga arenesin nende juures kõige rohkem.

Kas nõelravi ja massaaž on Hiina traditsioonilises meditsiinis põhilised ravivõtted?

Need on ühed neist. Lisaks veel toitumine, võimlemine, tui na massaaž, kupud, mokša ja muidugi ravimtaimed. Ravimtaimed on kõige kiirema ja tugevama mõjuga. Võimlemine ja toitumine on aeglasema, aga püsivama toimega. Diagnostika alla kuulub üldine anamnees, pulss, keele vaatlus.

Kuidas seda kõike ülikoolis õpitakse?

Nagu ülikoolis ikka – kõigepealt loengud ja siis erinevate arstide juures haiglates praktikumis. Ja mitte ainult ülikooli haiglates, vaid ka eravastuvõttudes. Haigla meie mõistes on polikliinik, sellist statsionaari, kuhu pikaks ajaks sisse tuled, seal ei ole. Hiinlased õpivad hullumoodi. Teadmised annavad sealses väga hierarhilises ühiskonnas väga suure eelise. Kõigepealt õpivad selleks, et ülikooli sisse saada, siis selleks, et seal püsida, ja siis selleks, et sealt korralikult välja saada. Sellised head tuima töö tegijad. Mul üks tuttav seletas, kuidas ta inglise keelt õppis. Võttis sõnaraamatu kätte ja a-tähest alates õppis sõnaraamatu pähe. Oligi – super sõnavara, super grammatika, aga rääkida ei osanud ja aru ka ei saanud. Lugeda ikka mõistis.

Kuidas näiteks pulsidiagnostikat õpitakse?

Ikka praktika kaudu. Teooria ütleb, millised pulsid võivad üldse olla. Hiina meditsiinis ei vaadata ainult seda, kui sagedasti pulss lööb või kui regulaarne või täitunud ta on. Need on ka tähtsad, aga lisaks on veel tähendusega peenike, lige, kare, õõnes – no neid on 27 eri pulsi kvaliteeti. Võid need ju raamatust pähe õppida, aga mõistmine tuleb ainult harjutamisega.

Toitumise kunstist räägib ju iga naisteajakiri, hommikul putru sööma on meid õpetatud maast madalast...

Hommikune puder on igal juhul hea. Hiina meditsiini järgi peaks hommikune toit olema maole ja kõhunäärmele hea – selleks ongi puder kõige parem. Toitudest rääkides on Hiina ja lääne vaheline suurim erinevus see, et läänes on väga palju külmi jooke. Hiinlased traditsiooniliselt neid ei joo − kui palju külmi asju jood, siis kahjustad oma sisemist tuld, sellest aga algavad kaalutõus, kõhukinnisus või -lahtisus ning energiapuudus. Mu esimesel Hiina-suvel oli seal hirmus palav. Külmi jooke ei olnud, jäätist oli väga vähestes kohtades. Kraanist ei tahtnud külma vett juua, aga olemas olid ainult soojaveeaparaadid. Oli väga imelik janu kustutada sooja veega. Kui aga harjud, siis ühel hetkel on see väga hea ja nüüd ei saa ma enam külma vett juua, blokib seest kõik ära.

Mis on suurim vahe Hiina ja Lääne meditsiini vahel?

Ida meditsiin keskendub üldse mitte haigeks jäämisele − ennetamisele ja vältimisele. Haiguse põhjuseks Hiina meditsiinis on see, et yin ja yang kehas on tasakaalust väljas või chi (energia) on kuskile kinni jäänud. Keha annab sellest kohe märku, tuleb tähele panna. Kui ise ei oska, siis arst oskab. Kui aga selles etapis midagi ette ei võta, muutub energia seiskumine ühel hetkel füüsiliseks ja see on nüüd see koht, kust Lääne meditsiin inimesele appi tuleb. Kui midagi kehas valutab, aga Lääne meditsiinis tehtavad uuringud näitavad, et kõik on okei, siis Hiina meditsiini järgi on see juba haiguse sümptom. Nii et Hiina meditsiin on sammuke ennetavam. Muidugi saab Hiina meditsiinis ravida ka füüsilisi probleeme, aga see võtab kauem aega. Hiinas öeldakse, et hea arst ravib enne, kui haigus välja tuleb.

Kuidas sinul siis on – kas patsiendid on terved?

Nii ja naa. Ikka on neid, kes tulles annavad tervise su kätte – palun tee nüüd korda. Kui korras, siis kaovad, kuni ühel hetkel on tagasi – tee uuesti korda. Aga paljud on huvitatud sellest, mida enda jaoks teha. Saab iga päev võimelda, saab läbimõeldult toituda... Haigus on õppetund. Kui õppetundi selgeks ei saa, siis tuleb uus ja hullem. Mõistlik oleks endaga suhtlema hakata ja aru saada, et kannatamisest kannatamisse elamiseks me siia ei ole tulnud. Elu tuleb ikka nautida.

Kas traditsiooniline meditsiin on Hiinas popp?

Vanemate inimeste hulgas küll. Noortele meeldib rohkem Lääne meditsiin. Hiinas on Lääne meditsiin väga kõrgel tasemel, sest esiteks on Hiinas üsna palju raha ja teiseks – seal on ka üsna palju rahvast. Lihtne reegel – kui rahvast palju, siis on ka muidu harvaesinevaid haigusi seal rohkem. Kui meil siin mõnda haigust saad ravida kolme aasta jooksul korra, siis seal nädalas korra. Ja muidugi meeldib, kui saab lihtsamalt – tablett ja kiirelt terveks!

Kas tasub Hiina minnes ka arstilkäik ette võtta? Millega peaks arvestama?

Rahakott peab päris suur olema, kui kedagi ei ole, kes siseringi viiks. Suure tõenäosusega ei jää rahast midagi alles, aga palju vastu ei saa. Kui tuttav viib hea arsti juurde, siis kindlasti.

Kuidas Lääne meditsiini arstid Hiina meditsiini suhtuvad?

Pigem liigub asi ikka koostöö poole. Saksamaal, kus Hiina meditsiin on eriti populaarne, peetaksegi seda komplementaarseks, täiendavaks meditsiiniks. Minu üldkursustel on paljud perearstid käinud. Eks nad näevad, et Lääne meditsiiniga ei jõua sinna, kuhu peaks jõudma, eriti krooniliste haiguste ravis. Ravimeid on vaja palju võtta, kõigil on oma kõrvaltoimed, siis ravid neid, tekib surnud ring. Arstid on üha enam avatud.

Kuidas on muutunud sinu ettekujutus Hiina meditsiinist?

Algul, kui hakkasin õppima, tundus see asi müstilisem. Mida rohkem süvitsi lähed, seda rohkem näed, milline tarkus seal taga on, ja samas, kui lihtne ja loogiline see tegelikult on. Müstilisus tuleb teadmatusest. Vaatad filmi, kuidas pikk valge habemega mees tuleb suitseva sigariga või torkab millegagi ja juhtuvad imed. Imed juhtuvadki, aga see ei ole nii müstiline, kui esmapilgul välja paistab.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga