Mis on Arktika?

Geograaf Heino Mardiste (sündinud 1936) on Tartu Ülikooli geograafia osakonna emeriitdotsent, ta on uurinud Läänemere hüdroloogiat ning kartograafia ja geograafia ajalugu. Palusime tal anda üldise ülevaate Arktikast.

Arktika (kreeka αρκτικός ’põhja-’) on põhjapolaarala, mis hõlmab Põhja-Jäämere koos saartega ning kitsa riba Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrist. Ala lõunapiir on kokkuleppeline: kas tundra lõunapiir, juulikuu 10 °C isoterm, mis haarab ka Vaikse ookeani Beringi mere, või põhja-polaarjoon. Viimasel juhul on Arktika pindala 14,5 mln km2, s.o peaaegu sama suur nagu Antarktise manner.

Põhja-Jäämeri, ka Arktika ookean, mille suuremad mered on Barentsi, Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tšuktši, Beauforti ja Grööni meri ning Baffini ja Hudsoni laht, erineb oma asendi ja sellest tulenevalt loodusolude poolest tunduvalt teistest ookeanidest. Tema pindala on 13,1 mln km2 (teistel andmetel 14,1 mln km2), s.o vaid 4% maailmamere omast. Vahel on tema koosseisu arvatud ka Norra meri. Ta on ühtlasi madalaim ookean keskmise sügavusega 1210 meetrit, s.o teistest kolm korda madalam. Sügavaim koht on Teravmägede ja Gröönimaa vahel asuv Molloy sügavik (5608 meetrit). Põhja-Jäämere avaosas Teravmägedest ja Franz Josephi maast Alaska poole vahelduvad paralleelselt kuni 3500–4000 meetri sügavused nõod veealuste ahelikega: Nanseni (varem Frami) nõgu, Gakkeli (varem Nanseni) ahelik, Amundseni nõgu, Lomonossovi ahelik, Makarovi nõgu ning Alfa ja Mendelejevi ahelik. Viimastest Alaska poole jääb ulatuslik Kanada (ka Beauforti) nõgu. Šelf hõlmab 50% ookeani pindalast. Eriti lai (500–1700 km) on see Venemaa vastas, olles maailma suurim šelfiala.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga