Mina olen siin. Kus, pagan, sina oled?

Tõmmake lipsud kaelast, pange plätud valmis ja kebige vähemalt kuuks ajaks Austraaliasse, soovitab sealt naasnud Martin Hanson õhinal.

Tõmmake lipsud kaelast, pange plätud valmis ja kebige vähemalt kuuks ajaks Austraaliasse, soovitab sealt naasnud Martin Hanson õhinal.

Pärast 23-tunnist lendu Dubaist Austraalia suurimasse linna Sydneysse ei ole vahet, kes sa oled, kust tuled või kuhu täpselt maandud, sest ainus, mida näed, on oma silmalaugude sisepooled. Vale lähenemine ... Parem maga lennukis, et seda, mis Austraalias vastu vaatab, avali silmil kaeda.

Mehed, kes meiega n-ö ketsitallad vastakuti maakera kuklapoolel ringi vantsivad, on kohapealt vaadatuna igas mõttes vägagi õiget pidi, keel arusaadav ning jutt lobe. Mõnusad mehed, naised ja lapsed.

Võrreldes põhjapoolkera rahvastega on nad kuidagi väga eluterved, maalähedased ning head inimesed. Rahulikud, tervete hammastega, naerusuised aussid võtavad sind kohe kui sõpra, kutsuvad kõrtsis oma lauda ja viivad ööseks koju.

Austraalia pealinn Sydney on üllatavalt loogiline ja ilus linn – ehitatud põhimõttel kaks põhitänavat põhjast- lõunasse ning pisemad tänavad ida-lääne suunal. Mulle kui taaralinnapoisile on suured konglomeraadid alguses alati võõrastavad. Sydney, mitme miljoni elanikuga linn aga tundus kohe esmatutvusel õdus nagu oma vanavanematekodu, kus pakutakse koduseid kaeraküpsiseid ning vaadatakse “Aktuaalset Kaamerat”.

Sydneyst sada kilomeetrit sisemaa poole jääb osariigi üks kauneimaid rahvusparke Sinimäed. Lõputuna näivate kõrgete kaljunukkidega mägi on nime saanud orgudel laiuvatelt eukalüptidelt eralduva sinise vine järgi. Eriti hästi on see nähe päikesetõusu ajal.

Kui sõita Sydneyst mööda rannikut põhja suunas, Sunshine Coast’i ja Surfers Paradise’i poole, jääb teele Queenslandi osariigi pealinn Brisbane, kus koloniaalajas- tu Inglismaa kohtub modernse klaasi ja terasega.

Queenslandi ranniku lähedal kulgeb põhja-lõunasuunaliselt kogu osariigi idarannikut kattev Suur Veelahkmeahelik (Great Dividing Range), mis on Austraalia pikim ja suurim mäestik.

Wollongongi lähistel ulatuvad mäed rannikuni, pakkudes kauneid vaatepilte. Osariigi lõunaosas asub Austraalia kõrgeim mägi Mt. Kosciuszko (2230 m), mille lumikate sulab vaid mõneks suvekuuks. Sellest piirkonnast saab alguse ka peamiselt lumesulamisveest toituv jõgi Snowy River. Samuti asub seal tuntud suusakuurort Thredbo.

Queensland meelitab oma aastaringse meeldivalt sooja kliimaga mitte ainult turiste, vaid ka lõunaosariikide austraallasi. Järjest rohkem kolib siia austraallasi maa eri paigust, kas siis pensioni veetma või uut elu alustama.

Rannikust sajakonna kilomeetri kaugusel kulgeb pea kogu osariigi piiri ulatuses maailma suurim elusorganism, mida võib näha ka Kuult – Suur Vallrahu (The Great Barrier Reef ). Tuhandetest korallisaarekestest koosnev riff on ligi 2300 kilomeetri pikkune. Queenslandi idaranniku keskosas on ka hulgaliselt väikeseid saarekesi, neist kaunim on ehk UNESCO Maailmapärandisse kantud liivasaar Fraser Island.

Queenslandi põhjaosa jääb täielikult troopilisse vööt- messe. Sealt võib leida hulgaliselt kauneid vihmametsi ja loodusparke, nagu Cairnsist u 100 km põhja jääv Cape Tribulation.

Cairns on muretu ja kaunis puhkuseparadiis, kus ilm ei ole kunagi pilvine, vihmane või jahedam kui 28 kraadi. Peamine Vallrahule liikumise paik, sukeldujate meka, tuulesurfimeeste kants.

Austraalia Turismiamet alustas paar aastat tagasi võimsa turunduskampaaniaga riigi tutvustamiseks. Loodi meeletu hunnik materjale, veebilehti ning videoid, et tutvustada selle riigi unikaalset loodust, kultuuri ja kõike, mis sinna vahele jääb. Hüüdlauseks oli „I am Here. Where the hell are you?“ Veest välja hüppav bikiinides naisterahvas või metsast ilmuv kängurupüüdja proovivad selle lausega inimesi riiki meelitada.

Neid tasub kuulda võtta. Niisiis – kus, pagan, teie olete? Tõmmake kohe lipsud kaelast ning pange plätud valmis. Kebige Austraaliasse.

Maailma kuklapoolel paistab keskpäevapäike põhjast

Eestlased saavad Austraalia viisa lihtsalt: Internetis 24 tunniga. Austraalia Migratsiooniameti kodulehel (www.immi.gov. au/immigration.htm) on vaja täita vorm ning kanda kängurumaa kontole ca. 750 krooni raha.

Austraaliasse minekul ei tasu alla kuu aja planeerida. Kuu on miinimum, et teha rahulikult reis Melbournist mööda rannikut läbi Sydney ja Brisbane ́i ülesse Cape Tribulationi ja Darwini kanti. Või kolistada mõnusalt Vallrahul. Või kihutada üle mandri Perthi Ida-Austraalias. Ka kõigest Sydney elu uurides kulub kuu kergelt.

Austraaliasse sõitmisel tuleb arvestada vähemalt kahe lennuga, millest pikim kestab u 20 tundi. Odavaimad lennupiletid Tallinnast algavad 15 000 kroonist pluss lennujaamamaksud. Austraalia külastamiseks sobivad pea kõik aastaajad. Tuleb ainult arvestada, et troopilises põhjaosas on suvel (detsem- ber–märts) vihmaperiood ning sügiseti ja kevadeti on nii Tasmaania kui Melbourne’i ümbruses väga heitlikud ilmad. Talvine (juuni–august) temperatuur on põhjaosas aastaring- selt 25-35 kraadi vahel, lõunapool ja sisemaal võib see langeda alla 10 kraadi.

Austraalias on kolm erinevat ajavööndit, mis on 7-9 tundi Eesti ajast ees. Elektrivõrk kasutab 240 V pinget, kuid kohalikust selvepoest tuleb osta adapter.

Päike paistab Austraalias päeval põhjast – seda tasuks meeles pidada looduses taevakehade järgi orienteerujatel. Voodikoht noortehotellis maksab 17-23 AUD (1 AUD = ~10 EEK), u 50 AUD eest saab korraliku kahese toa soliidses külalistemajas, u 35 AUD eest rämeräpase automotelli Bruce Highwayl (see on suurim maantee, mis paneb Sydneyst otse mööda rannikut Darwinini välja).

Ühistransport toimib linnades hästi, kuid maapiirkondades on kohati olematu. Vaatamata sellele, et tegemist on populaarse turismikohaga ei pruugi suurlinnadest kaugel käia rohkem kui üks buss nädalas, kui sedagi. Vahemaad on pikad ja sõit mitte kõige soodsam (u kroon/kilomeeter). Kel aega, võib pikemaid vahemaid läbida rongiga, mis on mugav, aga veelgi kallim. Qantas pakub siseliinidel ülisoodsaid hindu, lennud on bronee- ritavaid ainult Internetis.

Looduse nägemiseks tasuks rentida auto. Sõltuvalt kohast, autost ja muudest tingimustest on rendihinnad 30–150 AUD päevas. Bensiin on odavam kui Eestis (u 0.95–1.25 dollarit liiter). Liiklus on vasakpoolne.

Toit on Eestiga võrreldes 1,5–2,5 korda kallim, õlu umbes 2 korda kallim. Riided, kodutehnika ja tarbekaubad on see-eest odavamad kui Eestis. Arvestada tuleb sellega, et väheasustatud sisemaal on kõik kuni 1,5 korda kallim kui suurlinnades. Tihti on seal lähima asustatud punktini enam kui 500 km.

Austraalia jalgpall ja muud lõbusad mängud

Austraalia jalgpalli näol on tegemist täiesti ebardliku, kuid rämedalt põneva lahendusega oma laupäevaõhtuid veeta. See mäng on segu ragbist, jalkast, maadlusest, käsipallist ja kes teab millest veel.

Põhimõtteliselt on platsil korraga kaks 18-liikmelist meeskonda, kes üritavad ovaalsel hiigelväljakul kurgipalli mõlemas väljakuotsas oleva nelja lipuvardale sarnaneva toika vahelt läbi saada. Palli võib lüüa jalaga või rusikaga, visata ei tohi. Kogu mängu vältel ei suutnud ma reeglitest midagi aru saada, ei suutnud neid mulle seletada ka ükski kohalik mänguhuviline. Aga huvitav oli. Teine rahvuslik mäng on loomulikult ragbi. Austraalia koondist kutsutakse Wallabies. Mõnusalt suured mehed, kes on väga head, kuid mitte parimad. 1991. aastal võideti küll Inglismaad MMi finaalis, kuid oma vanalt rivaalilt naaberkantsi Uus-Meremaa koondiselt ehk All Blacksilt saadakse ikka tihemini kolki kui võitu. Austraaliast leiab hulga muudki sporti. Tennis, golf ning loomulikult üks naiste mäng, mis meenutab korvpalli. Väljaku otstesse on paigutatud postide otsa imelikud korvid, kuhu alt, 5. klassi stiilis, pall sisse üritatakse saada. Naised vihuvad seda mängu nii et silmad märjad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga