Millist vahendit valida veematkaks?

Spetsialistid teavad rääkida, et täispumbatavate süstade, kajakkide ja kanuudega  ei ole mõtet matkale minna, rääkimata veemaratonile minekust, sest nendega pidavat võrreldes kõvade süstade või kanuudega mitu korda rohkem vaeva  nägema. MATKaSPORT otsustas väite vettpidavust testida ja mõõta, kui palju peab ühe või teise ujuvvahendiga pingutama selleks, et sõita samal kiirusel.

Kuidas mõõta paadi veetakistust?

Me otseselt ei mõõtnud vee takistust, aga mõõtsime ujuvvahendile mõjuvat jõudu. Kasutasime oma tagasihoidlikus katses kiiruse allikana jõe voolu, mitte ei hakanud järve peal võidu sõudma. Valisime ühe looduskauni ja kiirevoolulise koha Vääna jõel. Lasime jõel sikutada paati. Jõe vool mõjutas kõiki sõidukeid ühe ja sama jõuga.

Paadile mõjuvat jõudu mõõtsime täiesti tavalise vedrukaaluga. Kaal näitas meile kilogramme. Kilogrammid võib taandada ka jõuks (1 N = ~100 g), aga antud juhul ei olnud see meie jaoks oluline. Meie primitiivsetes katsetes mõõdetud tulemuste täpsus oli piisav, et leida suhtarvud.

Milliseid ujuvvahendeid mõõtsime?

Võrdlustesti võtsime neli veesõiduvahendit.

1. Tavaline ühekohaline süst. Kerge, liugleb vees hästi ja käib ka väga hästi ümber.

2. Klassikaline kahe-kolme inimese kanuu, mida saab rentida enamiku veematkakorraldajate käest. Ilmselgelt oli see sõiduvahend kõige raskem.

3. Täispumbatav Sevylor Ottawa süst. Sõiduk on loodud kahele suurele ja ühele väiksele sõitjale. Kiirelt täispumbatav. Seljakotti pakituna mahub hõlpsalt auto pagasisse.

4. Täispumbatav Sevylori FishHunteri kalamehe kummipaat ühele. Väike, kerge − hea üksi vee peal aega veeta.

Vee jõu mõõtmise tulemused

Märkus: Meie katse ei pretendeeri absoluutsele tõele. Oleme teadlikud, et järgmisel korral ei ole need katsed samadel tingimustel korraldatavad. Me ei teadnud jõe voolu kiirust, ei kaalunud paate ega osalejaid. Samuti ei olnud meie mõõtevahend sertifitseeritud jne. Meile piisas antud mõõtetulemustest, et saada laias laastus aimu ujuvvahendite veetakistuste erinevustest.

Nagu arvata võis, siis kõige vähem mõjutas vesi ühekohalist süsta. Ehk selleks, et kõigi ujuvvahenditega hoida sama kiirust (antud juhul siis jõevooluga võrreldavat kiirust), peab ühekohalise süstaga tegema kõige vähem tööd. Jõgi sikutas süsta 2 kg (ehk siis ca 20 N) suuruse jõuga.

Kanuule mõjus 50% suurem jõud ja täispumbatavale paadile mõjus juba 100% suurem jõud (4 kg). Kalamehe kummipaadile mõjuv jõud oli võrreldes ühekohalise
süstaga 200% suurem (6 kg).

Kahekesi kanuus olles näitas kaal 5 kg ja täispumbatava süstaga 7 kg. Antud juhul peab täispumbatava paadiga sõitmisel kahekesi rakendama ainult 40% suuremat
jõudu.

Kus ja millega sõita?

Müüti meil kummutada ei õnnestunud, ehkki oleks tahtnud. Täispumbatava paadi veetakistus on võrreldes kõvade kanuude või süstadega suurem.

Täispumbatava süstaga ei soovita minna Võhandu maratonile või Türi-Tori kiirlaskumisele. Endaga võib ju võidu sõita, aga mitte teistega.

Eri tüüpi paatidega võib minna matkale. Igaüks kulgeb omas tempos ja võit ei ole eesmärk. Suurematel jõgedel ja veekogudel on kõvad paadid eelistatumad. Samas  on Eesti väiksematel ja rohkem risustatud (loe: puud on langenud jõele ja koprad teevad tamme) jõgedel kergemaid paate lihtsam üle takistuste tõsta.

Täispumbatavas paadis on mõnus puhata. Lased selja maha ja vajud pehmesse paati nagu madratsile. Kõvakattega kanuu on pikutamiseks kõva ja valus ning süstas ei saagi pikali heita.

Täispumbatavat paati on lihtne transportida pakituna seljakotis auto pagasis. Kodus võtab riiulis vähe ruumi. Kanuu või süsta ladustamiseks peab leidma 5–6 meetrit vaba pinda. Hea, kui saab vähemalt lae alla riputada.

Enne ujuvvahendi soetamist on mõistlik endale teadvustada oma vajadusi. Kui võidu ei sõida, tahad mõnusalt puhata ja soovid, et su hobi ei võtaks kodus palju ruumi, siis on täispumbatav ujuvvahend igati mõistlik lahendus.

Tekst: Indrek Anepaio, Argo Mere

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga