Michael Kohn. Mongoolia läbi aegade. Ameerika ajakirjanik nomaadide maal

Demokratiseerimisaegsest Mongooliast on kirjutatud kaks head reisiraamatut. Nick Middelton käis Tšingis-khaani järeltulijate juures vahetult enne ja pärast 1980. aastate lõpus ja 1990ndate alguses toimunud liberaliseerumisprotsesse ja kirjutas nähtust põneva teose „The Last Disco in Outer Mongolia“ (1992). Michael Kohn elas Mongoolias kümme aastat hiljem. Ta oli ajakirjanikuna kohal kaks aastat ja tema sissevaade sellesse müstilisse maasse on palju põhjalikum.

Demokratiseerimisaegsest Mongooliast on kirjutatud kaks head reisiraamatut. Nick Middelton käis Tšingis-khaani järeltulijate juures vahetult enne ja pärast 1980. aastate lõpus ja 1990ndate alguses toimunud liberaliseerumisprotsesse ja kirjutas nähtust põneva teose „The Last Disco in Outer Mongolia“ (1992). Michael Kohn elas Mongoolias kümme aastat hiljem. Ta oli ajakirjanikuna kohal kaks aastat ja tema sissevaade sellesse müstilisse maasse on palju põhjalikum.

Kohn oli Mongoolias, kui tapeti demokraatia isa Zorig. Ta on küsitlenud kommunistliku terrori ohvreid ja veendunud kommuniste, endisi tippametnikke ja tulevast presidenti. Ta on käinud Ulaanbaatari diplomaatilise korpuse vastuvõttudel ja matkanud seljakotiga selle tohutu suure maa metsikutes provintsides. Siin on nii üleminekuühiskonna probleemipundarde lahtiarutamist (korruptsioon, toidunappus, vaesus, röövkapitalism, alkoholism, looduse rüüstamine jne) kui ka traditsioonilise Mongoolia elu kajastusi (lamaism, šamanism, nomaadid, naadam, jahipidamine, elu geris jne).

Jah, see et Ameerika ajakirjanik on ikka pisut pealiskaudne, ilmneb mõnda puhku ka selle raamatu lehekülgedel. Lause, „Venemaa territooriumil elavad tõvalased“, on ju üsna rumaluke, aga selliseid lapsusi kohtab siiski vaid mõnel üksikul korral.

Kirjastus Pegasus on teinud Mongooliaraamatut tõlkides hea valiku. Tore, et tõlkija on teose lõppu pannud ka eestikeelsete Mongoolia-aineliste teoste loetelu. Siia oleks võinud lisada veel Harold Lambi Tšingis-khaani eluloo, Nikolai Roerichi reisikirja „Altai-Himaalaja“ ning ka Olev Remsu ja Arvo Valtoni ilukirjanduslikud teosed. Valtoni „Teekond lõpmatuse teise otsa“ on kindlasti iga Aasia-huvilise eestlase kohustuslikuks lektüüriks.

Tiit Pruuli

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga