Meie mees polaarmeredel

On vähemalt üks eestlane, kes praegu polaaraladel meremehena töötades endale leiba teenib. 2007. aastal Eesti Mereakadeemia lõpetanud Jaanus Hannes töötas kaubalaevastikus Vahemerel, kui laev alt maha müüdi. Huvi millegi erilisema järele viis ta läbi interneti kokku polaarekspeditsioone korraldava firmaga Oceanwide Expeditions ja nüüd sõidabki ta Plancius-nimelisel laeval vanemtüürimehena vaheldumisi Arktikas ja Antarktikas.

hannes.jpgKus ja kuidas sinu polaarelu kulgeb?

Neljakuuliste perioodidena tööl ja sama palju vaba, mida aeg-ajalt kohandan ka oma koduste plaanidega. Tänavu märtsis naasin Antarktikast, purjetan suvel Eestis ja augustis lähen Teravmägedele. Teeme Arktika-hooaja lõpuni, sõidame läbi Gröönimaa ja Islandi Hollandisse, teeme laevale vajalikud hooldused ja liigume taas lõunasse. Neljas aasta saab peagi täis.

Laevast rääkides on tegemist endise Hollandi mereväe hüdrograafialaevaga. See spetsiaalselt ookeanisõiduks ehitatud ning jääklassiga varustatud alus on just sobiv tegema polaarreise. Aastatel 2007–2009 reisijateveoks ümber kohandatult võtab ta peale kuni 116 reisijat ning sõltuvalt reisist umbes 45 meeskonnaliiget.

Kus teie teed lõunas kulgevad?

Antarktika-reisid algavad ja lõppevad üldiselt Ushuaias. Erinevate reisidega on võimalik külastada Antarktika poolsaart ja Lõuna-Shetlandi saarestikku või kombineerida näiteks Falklandi ja Lõuna-Georgia saartega, võimalik on seilata ka Rossi merd ja lennata helikopteriga.

Kuidas Drake'i väin on olnud?

Drake võib väga erinev olla. Kehva ilmaga võib laev välja naha kui kummituslaev, sest koridorid, salong, restoran ja baar on tühjad ning inimesed hoiavad kajutitesse

– merehaigus on oma võtnud. Selle vastu kasutatakse küll vastavaid medikamente, kuid paris lõpuni ei pruugi neist abi olla. Ringiliikumisega tuleb kõikuvas laevas ettevaatlik olla, kuna ootamatu lainetus võib jalad hetkega alt viia.

Kuigi tormid üldiselt pikalt ei kesta ning tsüklonid tulevad ja lähevad kiirelt, siis on ette tulnud ka seda, et kahe päeva asemel tuleb Drake’i ületada hoopis kolm päeva, mis sellise laeva jaoks on suur vahe. See võib inimestelt palju energiat võtta, kuid seda rõõmsamad on nad lõpuks kohale jõudes ning hindavad veedetud aega Antarktikas –teekonna tähtsust ei tasu alahinnata ning kellelgi hirmust mere vastu kindlasti tulemata jätta ei soovita!

Milline sellise laeva meeskonna elu välja näeb?

Reisilaeva kohta on meie elu vabam ja vaheldusrikkam kui suurtel kruiisilaevadel, võib-olla meenutab veidi rohkem elu kaubalaevastikus. See tuleneb suuresti sellest, et tegu on ikkagi ekspeditsiooniga, kus tuleb tihti plaane vastavalt tingimustele ümber teha.

Kas jääb aega ka polaaraladel ringi vaadata või võtab laeva juhtimine kogu aja ja energia?

Ikka jääb. Kuigi see otseselt mu igapäevakohustuste alla ei käi, siis meeldib ka mulle endale käia reisijaid zodiaagiga maale viimas ning väikseid kruiise teha, näidata kohalikku loodust ja võimsaid jäämägesid. Eks esimesed aastad käisin rohkem, nüüd on ehk põnevust vähem.

On sul Antarktikas ka oma lemmikpaigad?

Otseselt lemmikkohti on keeruline valida, kuna Antarktikal on igal pool midagi pakkuda, kuid nimetamisväärt on kindlasti Deceptioni saar, Lemaire’i ja Neumayeri kanalid, Paradise’i ja Pleneau lahed jne. Need vaated on võrratud.

Kui kaugel lõunas oled käinud?

Detaille’i saarel. See on erireis iga hooaja lõpus polaarjoone ületamiseks. Sel aastal vedas meil seal ka ilmaga, muidu võib see hooaja lõpus parajaks proovikiviks osutuda.

Kui minu suurimad emotsioonid Antarktikas on seotud jääga, siis mis on sinu eredaimad hetked?

Jaa kui vaatamisväärsus võib olla enam nii palju emotsioone ei tekita kui algul, kuid tehniliselt laevaga jääs sõit aga küll. See nõuab kogemust ning on iga päev kõva pähkel. See ongi lahe!

Kui elusloodusest rääkida, siis pingviine näeb palju, nende kolooniad on teada ning külastamine vastavalt võimalustele suhteliselt ootuspärane. Kõige huvitavamad elamused on pigem seotud vaaladega, kellega kohtumised merel ei ole kunagi ette teada ning nende käitumine, tegevus ja uudishimu laeva suhtes ootamatu.

Millised inimesed Antarktikasse reisile tulevad?

Mingit kindlat inimtüüpi otseselt ei ole, kuid seltskond on kindlasti erinev kui Kariibi merel pidutsevad inimesed. Nad tulevad kindla eesmärgiga külastada valget mandrit, olgu nad siis rahaliselt heal järjel inimesed, kes on juba muud kohad läbi käinud ning tahavad ka Antarktika ära näha, või inimesed, kes on selleks pikalt ressursse kogunud ning tahavad teha oma unistuse teoks ja võtavad seda elu reisina.

Mis sinu kui laevajuhi seisukohast on Antarktikas ja Arktikas töötamise erinevused?

Ilm. Drake on Drake ning ka igapäevaste tegevuste kohapealne korraldus on Antarktikas suhteliselt keeruline, Teravmägede juures on see oluliselt lihtsam ning kehva ilma ja raskeid mereolusid nii lihtsalt ei leia.

Ka jääolud on erinevad, kuid siin ei saa öelda, et üks oleks teisest lihtsam. Kui põhja pool tegeleme enamuses rüsi-, aju- ja kinnisjääga, siis lõunas on sellele lisaks suured jäämäed, mis võivad teekonda blokeerida.

Mida soovitada inimestele, kes soovivad teie laevaga reisile tulla?

Kindlasti seikluslikku meelt ning tahtmist tulla ja näha midagi täiesti erinevat.

Tänan, Jaanus, ja kohtumiseni Antarktikas!

Tekst: Tiit Pruuli

Fotod: Jaanus Hannes

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga