Meelelahutus hispaanlaste moodi

Hispaanias elav Maarja Raud kirjeldab paljude hispaanlaste üht meelelahutusviisi ehk härjavõitlust. Asjaarmastajate meelest ei erine härjavõitlus tavalisest kontserdist või jalgpallimatšist.

Osalesin härjavõitluse hooaja avamisel Las Ventase härjavõitlusareenil, areenil oli kuus härga. Nüüdisajal toimub härjavõitlus peamiselt liivasel areenil ja härjavõitlejad ei ole hobuse seljas, kuigi hobused on etendusse kaasatud. Lisaks eristatakse ka toreo parao'd, kus härjavõitleja seisab julgelt ja eluga riskides ühe koha peal. Seda peetakse härjavõitluse kõige ohtlikumaks vormiks. Corrida on pärit Hispaaniast, kuid seda harrastatakse ka mitmel teisel hispaaniakeelsel maal, aga ka Portugalis. Pürenee poolsaare suuruselt teises riigis seevastu pole härja tapmise faena (otsetõlkes ’raske töö’, ülekantult ’võitlemine härjaga, mis on raske nagu töö’) lõpus lubatud.

Täpne ülesehitus ja reeglid

Võitlused jagunevad vastavalt looma vanusele ja omadustele becerrada'ks, novillada'ks ja corridas de toros'eks. Teine märgib võitlust noorloomaga, kolmas täiskasvanud härjaga, mis kaalub tavaliselt ligikaudu 500 kilo. Välismaal on tuntuim viimane võitlusvorm. Muusikud, kes Lidia de Toros'e ajal head õhustikku loovad, mängivad enamasti pasadoble'id. Härja omadused (trapio), mida looma hindamisel silmas peetakse, on suurus ja kaal, kõrgus, kehaehitus, pea ja turja omadused, sarved ja muude liikmete iseärasused.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga