Matkama, Ida-Virumaale!

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt Ida-Virumaale loodud õppe- ja matkarajad võimaldavad liikuda mööda järvekaldaid, läbida soid ja ürgmetsi.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt Ida-Virumaale loodud õppe- ja matkarajad võimaldavad liikuda mööda järvekaldaid, läbida soid ja ürgmetsi.

„Ida-Virumaa on kahe vee vahele jääv põlisusest pakatav energia varasalv,” iseloomustab paikkonda RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse. Tõepoolest – Ida-Virumaal kasvavad võimsad, põlised metsad ning just siin kaevandatakse meie musta kulda – põlevkivi.

Looduses liikumiseks on RMK-l praegu välja pakkuda kuus õppe- ja matkarada: Kauksi, Kotka, Kurtna, Poruni, Selisoo ja Uljaste.

Kauksi

Kauksi looduskeskuse õue pealt algav 3,6 kilomeetri pikkune Kauksi õppematkarada kulgeb mööda rannamännikut sügava sängiga Kauksi oja kallast mööda, tehes ürgsele ojale tiiru peale.

„Siin on näha, kui palju järv on aja jooksul taandunud ja kuidas oja on endale pidevalt uut vooluteed otsides sängi sügavamaks uuristanud,” kirjeldab Heinar Juuse. Seal kasvavad ka piirkonna erikujulised ja väga kõrged männid. Samuti saab Kauksi õppematkarajal imetleda paari liivakivipaljandit.

Kotka

Kaheksa kilomeetri pikkune Kotka matkarada algab Iisaku surnuaia kõrval asuvast parklast ja kulgeb esmalt mööda Õpetaja sood, suundudes edasi Peipsi järve taganemisel tekkinud liivaseljandikele, jätkudes taas laudteed mööda Rüütli rabas. Juuse märgib, et rabas on hulgaliselt laukaid ja soosaari. Legendi järgi olevat Rüütli raba soosaartel olnud laagris Rootsi armee. Põgenedes olevat nad matnud saarele varanduse, mille üks karjuspoiss leidnud ning selle abil enda ja oma pere orjusest vabaks ostnud.

Rada läbides saab valida ka lühema, pooleteisekilomeetrise marsruudi Rüütli rabas.

Kotka matkarajal on ka kolm lõkkekohta, kolm kuivkäimlat, katusealune, püstkoda ja metsaonn.

Kurtna

Kümne kilomeetri pikkune Kurtna matkarada, mis algab Martiska järve äärsest lõkkekoha parklast, ei ole ainulaadne üksnes Eestis, vaid kogu Euroopas. Järved paiknevad maastikul väga tihedalt ning neist üheteistkümne kaldalt läheb rada ka mööda. Heinar Juuse räägib, et kuna järvede kallastel on palju liiva, kiputakse vahel arvama, et tegu on vana kruusakaevandusega.

„Tegelikult on aga järvestik tekkinud mandrijää taganemisel maha jäänud hiidjääpankade sulamise tulemusena,” märgib Juuse, lisades, et tegemist on väga vahelduval maastikul kulgeva rajaga, kus saab tutvuda erinevate kasvukoha- ja järvetüüpidega.

Ka seda rada on võimalik lühemana läbida: lõuna poolt tulles näitavad viidad enne Ahne järve vasakule ning seda suunda minnes jõuab poolkaarega Suurjärve äärde.

Matkarajal asub kaks lõkkekohta ja kaks kuivkäimlat.

Poruni

Illuka vallas Gorodenko külas asuv Poruni matkarada viib loodushuvilise ürgmetsa, tutvustades lammimetsa, põliseid laialehiseid puistuid ja Poruni ürgoru paljandeid. Hulgaliselt on näha meie metsade tubli ehitusmeistri kopra tegutsemisjälgi.

Rada kulgeb Poruni jõe kallast mööda Narva jõeni ja tagasi, mis tähendab, et ühtlasi saab Eesti looduse ilu imetlemise kõrval teha eemalt tutvust ka Venemaa eluoluga. Narva jõe äärest paistavad kätte nii külamajad kui ka kindluse varemed.

„Teise maailmasõja ajal peeti siin palju lahinguid, mistõttu pole ime, kui komistad mõne plasku, kateloki, kirsa või vööpandla otsa,” osutab Juuse. Ja tegu ei ole eksponaatidega! „Olen ise sealt leidnud Saksa sõduri püksirihmapandla ning kuuliaukudega kiivritükke,” kinnitab Juuse.

Seda rada võib kõndida kümnekilomeetrisena ehk Narva jõeni ja tagasi, aga ka lühikese, 2,5-kilomeetrise ringina, sel juhul Narva jõeni rada välja ei vii.

Õpperajal on kolm telkimis- ja puhkekohta ning kuivkäimla.

Uljaste

Uljaste järve idakaldalt algav Uljaste matkarada (4,8 kilomeetrit) kulgeb järve piiravat kaarekujulist oosi (20 meetrit kõrge!) mööda, kust mitmest kohast avanevad uhked vaated Uljaste järvele. Järvekaldalt edasi suundub rada läbi okaspuumetsa. Lääne ja lõuna poolt ümbritseb järve Uljaste raba. Raja alguses on ka lõkkekoht ja parkla.

Selisoo

Selisoo matkarada on soosõprade meelitaja, sest tutvustab erinevaid sootüüpe (siirdesoo, lageraba, puistraba). Selisoos on rohkesti rühmiti paiknevaid laukaid ja älveid, moodustades maalilisi laugastikke ja älvestikke.

4,8 kilomeetri pikkune rada algab Estonia kaevanduse Milloja settebasseini juurest ning jõuab Seli suurlaukani (Seli järveni), edasi kõndides viib rada välja Metsküla lõkkekohta Prodeli talu juurde. Raja alguses asub parkla, lõkkekohaga paviljon ja lõkkeplats.

Kauksi looduskeskus

RMK radade, ööbimise, tuletegemise ja muud turistile vajalikku infot jagatakse lahkesti ka Kauksi looduskeskuse teabepunktist. Lisaks saab uudistada uut püsiekspositsiooni, mis tutvustab Eesti taastuvaid ja taastumatuid loodusressursse puidust põlevkivini, samuti Ida-Virumaa pinnavorme. „Pankrannik, sood, põlismetsad, rannamännid, Peipsi järv,” loetleb Juuse. Looduskeskuse metsaklassis on aga väljas näitus „Aastaring metsas”.

Looduskeskuse lähistele jääb kohe ka Peipsi järv, kaunis rannamännik ja liivaluited. Piirkonda matkajaile paneb Heinar Juuse südamele, et kindlasti Peipsi järve ääres ära käidaks. „Kui matkata ja järve mitte vaadata, siis on pool matka tegemata,” ütleb Juuse, tõdedes, et Peipsi järv on ideaalne rannapuhkuse pidamiseks – päike paistab päevasel ajal täpselt rannale. Ühesuurused liivakristallid aga hakkavad tuule käes tegema iseloomulikku heli ehk laulma.

Ööbimine

Heinar Juuse märgib, et ehkki telkida on lubatud kõikides lõkkekohtades, võiks suurema seltskonnaga valida ööbimiseks siiski spetsiaalse telkimisala: Karjamaa, Kauksi, Kurtna, Konsu või Raadna, mis ongi mõeldud rohkem inimesi ja telke mahutama. Väiksem seltskond või perekond leiab ööbimisvõimaluse ka lõkkekohtade lähistel.

Kes ei pelga pärapõrgusse sõitu, leiab vahva ööbimispaiga Muraka raba serval Varessaare metsaonnis, kus naridel on ööbimiskohti kuuele inimesele. Tegemist on vana metsavahikordoniga, kus viibides on üsna suur tõenäosus kohtuda metsloomadega.

Kotka matkarajal seiklejad võivad ööbida ka Seljandiku metsaonnis.

Enne matkale sõitmist tasub internetis teha eeltööd: tutvuda kohalesõidu juhatustega, raja vaatamisväärsuste, aga ka olukorra kirjeldusega (näiteks võib laudtee olla rekonstrueerimisel). Tähelepanu tasub pöörata sellelegi, kas lõkkekohas võiks leiduda lõkkepuid. „Üldiselt me sinna, kuhu autoga ligi pääseb, lõkkepuid ei vii,” selgitab Juuse.

Lisainfot loe RMK veebist www.loodusegakoos.ee või tõmba endale RMK mobiilirakendus − mõlemad allikad annavad infot eesti, vene ja inglise keeles.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga