Mantade kuningannaga sinisesse sügavusse

Mosambiigi pealinnast Maputost umbes 500 kilomeetri kaugusel põhjas asub väike rannakülake nimega Tofo. See koht on ainulaadne seetõttu, et Tofo on nii vaalhaide kui mantaraide (hiidsarvikraid) kogunemiskohaks.

Mosambiigi pealinnast Maputost umbes 500 kilomeetri kaugusel põhjas asub väike rannakülake nimega Tofo. See koht on ainulaadne seetõttu, et Tofo on nii vaalhaide kui mantaraide (hiidsarvikraid) kogunemiskohaks.Maailma juhtivaks mantade tundjaks loetakse Tofos elavat dr Andrea Marshalli, kelle BBC ristis mantaraide kuningannaks, kui väntas temast ja ta tegevusest laialt tuntuks saanud dokumentaalfilmi (“Andrea – Queen of Mantas”). Tema Queenslandi ülikoolis kaitstud doktoritöö mantaraide populatsiooni ökoloogiast oli esimene teadustöö nende salapäraste suurte mere-elukate teemal. 2009. aastal loodi Tofosse Marshalli initsiatiivil Marine Megafauna Foundation ehk MMF (www.marinemegafauna.org), mille eesmärk on uurida ja kaitsta Mosambiigi rannikuvetes elutsevate suurte mereloomade populatsioone. Suurte mereloomade hulka kuuluvad näiteks haid ja raikalad ning mereimetajad ja -kilpkonnad. Need liigid on mere ökosüsteemi nurgakivid, kuid oma pika ea ja aeglase paljunemise tõttu on nad ka ühed esimesed, kes inimtegevuse tõttu kannatada saavad. Koostöös Andrea Marshalli ja teiste MMFi teadlastega oleme käima tõmmanud projekti Sea Supporters (www.seasupporters.org). Selle raames on Eesti ja Põhjamaade sukeldujatel võimalik hooajal 2011/2012 veeta paar nädalat Mosambiigis Tofo külakeses, kus kohtutakse ja sukeldutakse MMFi teadlastega. Algatuse eesmärk on koguda 10 000 eurot, mis annetatakse MMFile. Annetuse eest ostetakse akustilised jälgimisseadmed ka teistele rannikuvete piirkondadele, et jälgida mantade elu ja moodustada uusi merekaitsealasid. Selliste jälgimisseadmete hulka kuu- luvad näiteks mantadele kinnitatavad raadiosaatjad ning rannas asetsevad vastuvõtjad.

MANTA REEF

Sügavus: 21–26 m Kaugus keskusest: 35 min See sukeldumispaik on maailmakuulus tänu Carlos do Rocha 1960ndatel avastatud kahele mantade „puhastusjaamale“. Sellest ajast saati meelitab koht merebiolooge, kaameramehi ja sukeldujaid erinevaist maailmapaigust. Enne liivasel pinnasel asuvasse „puhastusjaama“ jõudmist tuleb mööduda mitmetest kõrgenditest ja rahnutippudest. „Puhastusjaamas“ ujuvad sukeldujate peade kohal mantad, kes end kuld-, hiidhuul- ja liblikkaladel puhastada lasevad. Janika Vaikjärv

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga