Autor küsis juhuvalimilt, milline reis kõigepealt meenub, kui aju astudes põrub.
Robi (24)
Käisime vabatahtlikena rannas kilpkonni õigetpidi keeramas. Sõit oli pikk, kuna ainus keskkonnasõbralik moodus kohale saamiseks oli end purjeka peale hääletada. Koorisime neil seal kuu aega kartuleid. Kohapeal jällegi oli toiduga keeruline, sest raske on leida surnud porgandeid, mis kasvanud neljakümne kilomeetri raadiuses, seega pidime improviseerima. Ühtlasi korjasime rannast kokku kogu prügi ja tegime sellest skulptuuri, et probleemile tähelepanu juhtida. Eestist kaasa võetud prügi tõime ilusti koju tagasi. Kapten palus selle riputada üle parda. Reis oli kurnav, aga tunne hea, sest saime planeedi heaks jälle midagi ära teha.
***
Oscar Ottokar (13)
Meie käisime klassiekskursioonil Petersburgis. Kõigepealt pidime minema muuseumi, ermitaas oli see vist. Kui õpetaja läks vetsu, peitsime ennast Markusega tuletõrjekapi taha ära. Kui kõik olid läinud, jumpscare’isime sealt inimesi ja siis tegime võidu, kes speedrun’ib maja kõige kiiremini läbi. Mina tegin ära kahekümne minutiga, Markusel läks pool tundi, sest ta jäi õpetajale vahele. On ikka bot! Pärast leidsime alumiselt korruselt luukere ja õuest surnud roti ja tagasiteel ameles klassijuhataja bussis kehalise õpetajaga. Täielik goblin! Ma arvan, et neil tulevad nüüd lapsed. Aga meie smurfisime samal ajal ära nende siidrid. Kõik oksendasid! Ilgelt lahe reis oli.
***
Ulme (49)
Väljamaal või? Eks ole käidud kah, näiteks Siguldas. Maidu – venna isa naise kälipoeg, meie vanim kasulaps – jäi loomi valvama. Külamehed olid talle õhtul poe ees midagi sisse jootnud, oli räbalas seisus, kui koju tuli. Hommikuks hakkas tal parem, aga siis ei mahtunud enam auto peale – tuli välja, et lapsi on rohkem, kui olin kokku löönud. Maidu on meil muidugi grupi peal ka ja palju kodunt väljas ei käi. Siguldas tegime kaks otsa köisraudteega, käisime lossis kõik kohad läbi, siis veel teises lossis ja muuseumis ka, turnisime seikluspargis, sõitsime paadi ja vesijalgrattaga, sõime jäätist ja leidsime üles need Sigulda kepid. Lõunaks oli kõik tehtud. Siis hakkasin muretsema, kuidas Maidu seal loomadega toime tuleb, ja mees muretses, kuidas loomad Maiduga toime tulevad. Kummuti tagant võetud raha oli ka otsakorral – muudkui maksas ja maksas – ja enne piiri oli vaja veel poest läbi käia. Ega’s mees niisama käru autole taha jätnud. Nii et põrutasime ruttu kodu poole.
***
Eliide (78)
Ära sa ütle, meie käisime ju kruiisil! Mina imetlesin ikka neid loojanguid merel ja Jaan muudkui rääkis, kuidas laev tuleks ümber ehitada. Ta oli omal ajal peainsener. Rääkis nii pikalt, et ma ei pannud tähelegi, kuidas vahepeal tuli Valdemar, üks väga šikk ja haritud härrasmees, ja viis mu tantsima. Jaan leidis meid õnneks pärast üles. Valdemar oli selline... kuidas ma ütleksin... nalja armastav inimene, ka nina oli tal lõbusast elust punane. Ju see lõbus elu talle saatuslikuks saigi, igatahes pärast pidu sõitis ta edasi külmikus. Vaat nii... Aga reis sellest muidugi katki ei jäänud ja ega keset merd väga valida polnudki. Hiljem kutsuti meid Jaaniga kapteni lauda nagu „Lembelaevas“, kujutad sa ette! Ma ei saanud küll aru, kes sel ajal laeva juhtis, kui kapten klaase kõlistas, aga küllap see oli kuidagi ära korraldatud. Mnjaa... Jaan, ütle sina ka midagi!
***
Meenald (35)
Saabusingi just visiidilt. Kohtusin leppe ratifitseerimise võtmeisikutega, pidades silmas dialoogi parandamist vastastikuse üksmeele raamistikus, paindliku strateegia elluviimist kogu potentsiaali ära kasutades, ekspertide heakskiidu saavutamist, vastuargumentide ja murekohtade kaardistamist ning probleemide adresseerimist. Tükk aega patiseisus olnud koostöö sai sisse uue hoo. Ainult portfelli unustasin õhtul ühte baari. Õnneks polnud selles midagi peale sulepea, vana ajalehe ja külmkapimagneti, pealegi saan juba esmaspäeval kontorist uue. Et säästa aega ja vaeva, olin leppinud samaks päevaks kokku ka ärikohtumise välispartneritega, et sõlmida tehing, mis oli juba ammusest ajast susisenud. Isegi ema käis mulle iga päev pinda, et millal ma oma vagunid tema terminalist ära viin. Nii tapsin kaks kärbest ühe hoobiga.
***
@kyllikas_olen.96
Palun ärge mu päris Insta nime ja vanust avaldage, eks? Käisin Tais iluopil. Mehel on rahad kinni, pidin ise papi kokku ajama. Plekkisin seekord ka vasaku tuhara eest, nüüd on ühesuurused. Nägu oli tagasi tulles paistes, huultega sain süüa ainult läbi peene kõrre ja passikontrollist ei saanud ka läbi – rinnad olid ju suuremad kui pildi peal! Taastuma pidin tollis, kus polnud isegi netti. Täielik feil!
***
Mart (73)
Ükskord naeratas õnn ka mulle. Mina, plaaniosakonna juhataja ja Imbi ametiühingust saadeti komandeeringusse raudse eesriide taha. Esimese asjana läksime vaatama seda... noh... seksfilmi. See võõras mees, kes meiega kaasas oli, alguses ei tahtnud, aga lõpuks ei suutnud ka tema kiusatusele vastu panna. Õppisime sealt igasugu uusi asju. Hommikuti käisime hotelli puhvetis, kus igaüks võis süüa nii palju, kui jaksas. Nüüd nimetatakse seda vist Rootsi lauaks. Mina alguses ei uskunud ja toppisin ühe kotleti tasku, kui keegi ei vaadanud. Üks välismaalane siiski nägi ja andis mulle uhke kilekoti. See on mul siiani suvilas seina peal.
***
Ijuliija (15)
Meistrivõistlustele saadeti. Lennujaamast viidi otse hotelli, olin seal mitu päeva. Ukse alt anti pannkooke ja õhukesi vorstiviilusid. Sealt viidi mind võistlustele. Jäähalli trepi peal lõi välja vana vigastus – nelipeasideme tsentraalse meniski akuutne nihestus. Nii valus oli, et hakkasin karjuma. Õnneks oli treeneril kott kaasas. Ta tegi mulle vaigistava süsti ja sain jääle minna. Vorm oli üllatavalt hea ja sooritusega võib igati rahule jääda. Nutsin ainult, et viiekordne Biellmann istest polnud sama perfektne kui treeningutel. Sain teise koha.
***
Rander (36)
Viimane oli valikmäng. Naine on ka väikest viisi fänn, aga ei saanud tulla, pea jälle valutas. Vahet pole, tegime linna peal kuttidega kõvasti möllu, tähistasime meie omade väravakatset. Kui väravavahti poleks olnud, oleks sisse läinud. Pärast ei tahetud mind lennuki peale lasta, aga triblasin ennast läbi nagu Beckham. Masinast käisin ka läbi – see paganama lint tõmbas salli vahele –, aga tühja sest, peaasi et mõnus on. Võit-le, Ees-ti! Võit-le!
***
Ostin (nimi muudetud, vanus salastatud)
Võin anda infot küll, aga siis pean ma teid ära tapma. Nali! Me pole ammu kedagi mürgitanud. Niipalju võin öelda, et viibisin lähetusel, peatusin turvalises kohas, käisin objektil, kohtusin kontaktidega ja viisin ühe asja kokkulepitud punkti. Keegi ei näinud midagi. Oot... Kas te tulite üksi?
***
Arx (30)
Viimane kord kui tulema sain, tõmbasin kohe jeehat. Euroopasse. See piskviin, kellega jooksus olin, ütles, et ma oma mordat seal väga ei lehvitaks või kukume mõlemad kinni. Sõitsin siis vapšee terve tee pagassis, ei näinud midagi. Välja sain ainult siis, kui ta peatus metsas või pelleris – see sudafeedik oli ju kogu aeg nõela otsas. Oleks võinud näha vähemalt Eiffeli torni või seda maali, mis ükskord ära bizdiitati. Koduigatsus tuli peale. Lõpus viskas närvi nii mustaks, et tõmbasin patsaanile kirsaga makku ja ütlesin, et ärgu platuitagu siin, mina enam pagažnikusse ei roni! Kuna mendid hingasid juba kuklasse, maskeerisin ennast eideks. Alguses polnud üldse nutsu, aga siis leidsin ühe läpaka ja mobiili, mille sain rahaks vahetada. Ainult liimiga löödud parukas ei tulnud enam maha. Enne kui tsooni tagasi viidi, lõikasin lusikaga lühemaks.
Tekst ja illustratsioon: Raul Tõnurist