LONDON ja selle nurgatagused

Hall, udune, vihmane, pime ja sudune linn – see ei ole London, vaid haruharva tõeks osutuv müüt vanadest iganenud võõrkeeleõpikutest. Tänapäeva London on värviline, kirev, spontaanne, jazzine, maailmatoiduhõnguline. See on pea Rapla maakonna suurune segasummasuvila, mille praegust kirevust poleks isegi Astrid Lindgren osanud ette kujutada.

Londoni metroo on maailma vanim metroo, mis võimaldab miljonitel inimestel päevas kiirelt ja mugavalt ühest punktist teise jõuda. Avati aastal 1863, tänaseks on metrood üle 400 km, kus igapäevases töös 270 jaama ja 11 liini, mille päevane inimvool ulatub 5 miljoni reisijani. Suurem osa Londoni metroo võrgustikust ehk üle 90% jaamadest asub põhja pool Thamesi jõge, kuna Lõuna-London on rajatud soisele alale ja maa-alune raudteede ehitamine osutus väga keeruliseks.

Lisaks metroole teenindavad Londonit  veel mitu muud maapealset ja katuste kõrgusel liikuvat liini: Overground ja DLR. Selliste transpordivahenditega sõites saab linnast päris hea ülevaate. Vägeva sõidu saab DLR-rongiga Ida-Londonis, mis sõidab enamasti katuste kohal, läbides Canary Wharfi ehk kõrghoonete piirkonna, jätkates sealt edasi sõitu Greenwichi suunas, sukeldudes Thamesi jõe alt läbi. Sügavaimal paiknev jaam ei asu aga Thamesi lähistel, vaid hoopis Loode-Londonis – selleks on 60 meetri sügavusel maa all asuv Hampstead.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga