Limulunga ja Lealui. Aga kuningat me ei näinudki…

Kui Eesti ilmad on sügistalviselt sombused, on kuivaperiood Sambias just andmas maad rõõmsalt vihmasele kevadele. Päikest, soojust ja valgust jagub küllaga ühele eestimaisele seltskonnale, kes muuhulgas külastab ka turismiradadelt kõrvale jäävat ajaloolist Barotsemaad./em>

Sügisel, kui kodumaal ilmad inetuks keerasid ja hommikuti tuli hakata autoaknailt jääd kaapima, võtsime grupi seltsimeeste (ja -naistega) ette mõnenädalase reisi Sambiasse. Muuseas viis rännutee meid ka riigi lääneservas paiknevale Barotsemaale, mis jääb peamistest turismimarsruutidest kõrvale. Tegemist on vana kuningriigiga, endise Briti protektoraadiga, mis püüab tänases enam-vähem modernses ja demokraatlikus Sambias kuidagi edasi eksisteerida. Kooselu pole kerge ja radikaalsem osa kohalikust rahvast lozidest ihkab iseseisvust. Ametlik Lusaka näeb Barotsemaas lihtsalt Lääneprovintsi ega taha mingist separatismist muidugi kuuldagi. Küdemas on konflikt, mis halvemal juhul võib päädida kodusõjaga.

Inimese rasv muuseumis

Ööbisime provintsipealinnas Mongus. Hommik oli pilvine ja temperatuur suhteliselt meeldiv. Sõitsime lähedal asuvasse Limulungasse vaatama lozide kuninga (litunga) talvepaleed. See nägi välja nagu üks keskmine Eestimaa mõisahoone, aga lähemalt uurida valvurid meil seda ei lubanud ning pildistada samuti mitte. Kuninga värvideks paistsid olevat vahelduvad mustad ja valged triibud ning sümboliks must elevant. Lossiesisel platsil rippusid vardas nii Barotsemaa lipp kui ka Sambia riigilipp.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga