LAOS – aega on küllalt!

GO Reisiajakirja pikaaegne kaasautor, Laoses elanud Rene Satsi avab selle omanäolise, Kagu-Aasia kõige „ürgsema“ riigi olemust ja omapära läbi isiklike kogemuste. Lugege Rene artiklist, miks ta arvab, et Laos on nagu piima-makaronisupp suhkruga.

Kui sõber selle kirjutise pealkirja märkas, siis uuris ta kohe, miks ma inimestele valetan: tema töötab juba mitmendat aastat laos ja seal ei ole mõnikord aega isegi lõuna ajal rahulikult maha istuda – kogu aeg on kiire.

Eks ma pean siis loosse veidi selgust tooma.

Laoses on kõigil kogu aeg aega: bussijuhil, kes peaks kell kaheksa hommikul mingis suunas sõitma hakkama, aga teeb seda alles siis, kui viitsib; restorani ettekandjal, kes sinu tellimuse küll kuulda võtab, kuid annab kokale soovid teada alles pärast seda, kui on rahulikult oma mõtted lõpuni mõelnud ning küüned ära viilinud. Tihtipeale on mul olnud juhuseid, kus esitan toidukohas teenindajale tellimuse, ootan pool tundi ja lõpuks uurin, kas söök valmib ikka varsti, ning juba tuttav ettekandja on päringu üle siiralt üllatunud – tal on oma tegevuste kõrvalt minu toidusoov sootuks meelest läinud. („Aga ma tellisin teie käest oma nuudlid juba ammu?!“ „Oi, tõsi ka või? Vot kui huvitav.“) Kõigil on palju aega ja kiirustama ei pea mitte kuskile. Välja arvatud siis, kui kohalike poolt käivitatakse mootorsõiduk: sõiduteedele jõudes lähevad kõigil pupillid suureks ning absoluutselt igaühel on vaja tormama hakata ja alustada sotsiaalse eksperimendiga, mõõtmaks, kui palju kiirust on võimalik oma mootorrattast või kastiautost välja võluda ning täpselt kui mitmest teisest liiklejast suudetakse ilma surma saamata mööda kihutada.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga