Kuidas reisimisel und hoida?

Kogenud unearst Erve Sõõru annab kasulikke nõuandeid, kuidas ajavahega kohaneda ja jet lag-häiret leevendada.

Reisimine tõstab organismi heaoluhormoonide taset, kuid sellel on ka varjukülg, millega tuleb osata hakkama saada. Reisimisega võivad kaasneda ebasobiv magamise asend, puudulik uneaeg, ebasobiv magamise koht ja muud asjaolud, mis takistavad rahulikku ööund. Reisi vältel peaks ühele halvasti magatud ööle järgnema „korralikult“ magatud öö. Istuvas asendis magamine nii autos kui ka lennukis ei ole inimesele loomulik ja see ei taga ärgates puhanud enesetunnet. Kõige loomulikum asend magamiseks on ikka horisontaalasendis magamine. Reisielamustega kaasnevad positiivsed emotsioonid väsitavad ja seetõttu vajab inimene puhkusel olles sageli pikemat uneaega kui igapäevases elus.

Ajavahetusega seotud lennureisid ja jet-lag-häire

Kui plaanid väga pikka lennureisi, peaksid hea une säilitamisest ja ajavahega harjumisest üht-teist teadma. Enamasti ei toimu ajavahega harjumine kergelt. Jet-lag-häiret iseloomustab insomnia või väljendunud päevane liigunisus, mis seondub transmeridiaanse reisimisega enam kui kahe ajavööndi vahel. Jet lag võib tekitada roidumust, vahel ka üks-kaks päeva kestvaid seedehäireid. Ajavööndi ületamisega läheb keha bioloogiline kell konflikti ajamuutustega. Mida kaugemal asub reisisihtpunkt, seda tugevam on konflikt. Ida poole lennates jõuab meie bioloogiline kell kontinentaalsest ajast ette, lääne poole lennates jääb see aga kontinentaalsest ajast maha. Kõige sagedasemad häire tunnused on katkendlik uni ja päevane väsimus. Häiret ravitakse tsirkadiaanrütmi kohanemisega uues ajavööndis või ravides insomnia ja unisuse sümptomeid. Sümptomite kestus sõltub ületatud ajavööndite arvust ja reisimise suunast. Tavaliselt sümptomid kaovad ühe-kahe nädala jooksul.

Unehäirete esinemise tunnused võivad olla järgnevad:

  • une alustamise ja une säilitamise raskused
  • päevane liigunisus
  • toimetulekuraskused
  • seedehäired.

Mõned soovitused:

  • Enne pikka lennureisi magage korralikult ja vältige stressirohkeid olukordi.
  • Lennureisil tarbige vett ja vältige alkohoolsete jookide tarbimist.
  • Pikaajaline ühes asendis istumine halvendab vereringet, mistõttu kõndige aeg-ajalt lennuki pingiridade vahel.
  • Tukastamisel kasutage kaelapatja, et pea asend oleks parem.
  • Vähene magamine tekitab külmatunde, katke ennast magamise ajaks teki või pleediga.
  • Unerohtusid ei soovitata lennureiside ajal tarvitada, sest need ei aita pikendada väljapuhkamiseks vajaliku sügava une osakaalu. Unerohtude tarvitamisel konsulteerige eelnevalt kindlasti oma arstiga.
  • Ida suunas reisimisel soovitatakse valgusravi. Seejuures vähendage hommikust valgust ja suurendage õhtust valgust. Lääne suunas reisimisel püsige kauem ärkvel – niikaua, kui õues on valge.
  • Tarvitage vajaduse korral melatoniini 2–5 mg enne magamaminekut reisi sihtkohta saabumisel, kuni neli korda enne planeeritavat magamaminekut.
  • Hea soovitus on puhata ka puhkusest ehk varuge puhkuselt naastes kodusolemiseks veel paar lisapäeva. See on väljapuhkamiseks ja tasakaalu leidmiseks oluline.

Tekst: Erve Sõõru

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *