KROONLINN – eestlaste mereuks Antarktikasse

Just Soome lahe idaosas asuvas ajaloolises Kroonlinnas heiskas purjed eestlaste ekspeditsioon Antarktikasse. Malle Elvet kirjutab Kroonlinna ajaloost, linnaga seotud eestlaste kogukonnast ning tänapäeva Kroonlinna vaatamisväärsustest.

Kotlini saar ja sellele rajatud merekindluslinn Kroonlinn on tihedalt seotud Venemaa ajalukku ja arengusse kustumatuid jälgi jätnud valitseja Peeter I-ga. Tema juhtimisel peetud Põhjasõja käigus allutati Kotlin (rootsi keeles Reitskär, soome keeles Retusaari), mis oli aastasadu olnud kaubateel läänest itta purjelaevadele vahepeatuseks. 15- ruutkilomeetrisele saarele hakati rajama võimast Venemaa sõjasadamat. 1720. aastaks kujunes Kotlin Venemaa Balti laevastiku peasadamaks. 1723. aasta sügisel pani Peeter I nurgakivi Kroonlinna peakindluse ehitamiseks, seda loetakse linna asutamise aastaks. Hollandipärasest Kotlini saare nimest fort Kronschlot tulenes Kroonlinna nimi.

Peterburist (Leningradist) ligi 30 kilomeetri kaugusel meres asuvat Kroonlinna sai kuni 1995. aasta lõpuni näha selge ilmaga vaid kaugustest. Eestlaste jaoks tegid müstilise koha enim tuntuks nimeka meresõitja ja maadeavastaja, admiral von Bellingshauseni sõjaväeline karjäär Kroonlinnas ja tegevus maadeuurijana ning hilisematel aastatel nukra elusaatusega koidulauliku Lydia Koidula elutee. Abielu läti päritolu saksastunud sõjaväearsti Michelsoniga viis Koidula (24. detsember 1943 Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn) mehe töö tõttu 13 aastaks, kuni poeedi surmani Kroonlinna.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga