KROONIKA

Tähistatakse Krusensterni 250. sünniaastapäeva

19. novembril täitus baltisaksa maadeavastaja admiral Adam Johann von Krusensterni 250. sünniaastapäev. Mälestusüritused toimusid Krusensterni viimses puhkepaigas Tallinna Toomkirikus ning tema sünnikohas Hagudi mõisas, peeti ka rahvusvaheline koolinoorte võistlus.

„Krusensterni pärand on rikkalik. Tema juhtimisel viidi Vene mereväe lipp aastatel 1803–1806 esimest korda ümber maailma ning maadeavastusreiside põhjal Vaikses ookeanis koostas ta esimese täpse kaardikogu maailma suurima ookeani kohta,“ rääkis Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen. Ta lisas, et Krusensterni atlase 1824. aastal ilmunud esmaväljaande 200. aastapäeval tuuakse kuulsate baltisaksa meresõitjate teema publikuni ka näitusega Lennusadamas.

Eesti koolinoored osalesid Krusensterni sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelisel võistlusel, mille auhinnalisele kohale nooremas vanusegrupis jõudis Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpilane Evelin Tanis.

Hagudi mõisas toimunud mälestusõhtul paigaldati plaat purjelaeva „Nadežda“ kujutisega, millega Krusenstern sooritas ümbermaailmareisi. Tiit Pruuli jagas mälestusõhtul elamusi samuti baltisaksa maadeavastaja admiral Bellingshauseni Antarktika avastamise auks toimunud mereretkest.

***

Matkajate kokkutulek

Matkajate kokkutulek toimub seekord teistmoodi ja teisel ajal. Reedel, 11. detsembril kell 18 algavad ettekanded ja matkatoodete oksjon Zoom-keskkonnas ja laupäeval toimub mõnetunnine matk Perakülas.

Täpsem info www.matkaliit.ee

***

„Admiral Bellingshausen“ siirdub Arktikasse

Eesti Meremuuseum ja MTÜ Thetis Ekspeditsioonid kuulutasid välja purjejaht „Admiral Bellingshauseni“ uue reisi: 2021. suvel purjetatakse Arktikasse.

„Ekspeditsiooniga, mille nimeks saab ilmselt Põhjaväil, tahetakse meenutada kõiki baltisaksa maadeuurijaid ja loodusteadlasi, kes Arktikas tegevad olnud, alates Lütkest, Wrangellist, Baerist, Middendorffist kuni Eduard von Tollini, kelle müütilise Sannikovi maa otsing oleks ilus sümboolne lähtekoht meie reisile,“ ütles ekspeditsiooni üldjuht Tiit Pruuli.

Maksimumprogramm oleks läbida ühe hooajaga nii Kirde- kui ka Loodeväil. Alustada tahetakse juunikuus Murmanskist ja lõpetada oktoobris Pond Inleti kandis Kanada Arktikas, kust tuleb veel üle hilissügisese Atlandi koju purjetada. Ühe hooajaga on seni suutnud selle distantsi läbida kaks purjejahti: 2010. aastal venelaste „Peeter I“ ja norralaste „The Northern Passage“.

„Sellise retke edukus sõltub väga palju jää- ja ilmastikuoludest järgmisel suvel,“ lisas Pruuli.

Reisi teadusprogrammi juhib TalTechi prorektor Maarja Kruusmaa, meedialeping on sõlmitud ajalehega Postimees ja reisist valmib ka telesaade.

Go Reisiajakirjal on järgmisel aastal plaanis välja anda Arktika erinumber.

***

Loodusemees Panso

Teatrimees Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva puhul avas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Assauwe tornis fotonäituse „Loodusemees Panso“, mis tutvustab Panso isiksuse veidi vähem tuntud tahku – tema kirge looduse vastu.

Panso alustas lihtsalt sõpradega matkamisest, jätkas Eesti Looduseuurijate Seltsis ning temast sai lõpuks Eesti Looduskaitse Seltsi üks asutajatest ühes legendaarse looduse- ja kirjamehe Jaan Eilartiga. Looduskaitse Seltsis ta ka lõpetas oma avaliku elu: seltsi piirkondlikul kokkutulekul loetud Kersti Merilaasi „Mullakaevaja“ 1977. aasta augusti keskel jäigi tema viimaseks avalikuks esinemiseks.

Näitus jääb avatuks 27. märtsini 2021.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga