KROONIKA

Mais lahkus meie seast kaks suurt seiklejat.

In memoriam ILMAR PRIIMETS
(29. november 1935 – 9. mai 2018)

Ilmar Priimets, mägironijate seas tuntud kui „Primka”, alustas alpinismiga 1960. aastal. Teda peab pidama Eesti läbi aegade edukamaks alpinistiks, kuigi ise ta oma tagasihoidlikkuses ennast nii ei näinud. Ilmar seadis endast ettepoole mehed, kes on käinud kangemate numbritega marsruutidel või tõusnud üle 8000-meetriste mägede tippudesse. Loomulikult ei ole see tõsi! Priimets tõusis kokku 14 korda üle 7000-meetrise mäe tippu, kusjuures ainsa eestlasena on ta 1983. aastal jõudnud Kõrgõzstani ja Hiina piiril Pik Pobeda ehk Džengiši (7439 meetrit) tipule. Ilmar töötas 1978.–1985. aasta suvedel instruktorina Pamiiri rahvusvahelises alpilaagris. Ta osales aktiivselt Eesti alpinismielu korraldamises, olles 1973–1985 vabariikliku spordiühingu „Kalev” alpinismisektsiooni juhatuse esimees. Ka pärast aktiivse mägironijakarjääri lõppu oli ta hea meelega noorematele nõu ja jõuga abiks.

In memoriam VELLO PARK
(26. juuli 1938 – 23. mai 2018)

Vello Park on koos Ilmar Priimetsaga roninud Lenini tipule ja käinud Tallinna tipu ekspeditsioonil, tippu jõuti küll eri marsruute pidi. Kohe alpinistikarjääri alguses 1959. aastal oli ta Tartu Ülikooli alpiklubi „Firn” üks asutajaid. Hiljem sai temast klubi teine president aastatel 1961–1968 ja auliige aastast 2009. Vello Park ronis nii kõrgele kui ka kangelt, näiteks 5B marsruuti mööda Ailama (4547 meetrit) tipule, selle tõusuga tuli ta Georgia meistriks alpinismis. Samuti tegutses ta  alpinismiinstruktorina. „Vello Parki suhtumine nii mägedesse kui ka inimestesse oli meile, noorematele, suureks eeskujuks,” mäletab Enn Käiss, kes on temaga koos 7 kilomeetri kõrgusele tõusnud.

Lisaks aktiivsele alpinismiga tegelemisele oli Vello Park ka polaaruurija, meremees. Õieti on ta ainus eestlane, kes tervelt neli korda on Antarktikas talvitunud. (1972–1974). Viimasel talvitumisel Vostoki jaamas juhtus tuleõnnetus, mille kohta Vello on andnud ka intervjuu Go Reisiajakirja 2012. aasta veebruari numbrisse.

Meeste elud olid värvikad ja lood, mida rääkida, võiks olla väga pikad. Täname teid!

***

EESTI ALPINISTID TEEVAD EV 100 AUKS KUMMARDUSE

Lähiajal stardivad vägagi ambitsioonikate tipuvõtmiseesmärkidega mitu Eesti alpinistide gruppi. Tõusudega soovitakse tähistada EV 100. aastapäeva.

4. juulist kuni 9. augustini on planeeritud ekspeditsioon „Karakoram 2018”, millega soovitakse teha esmatõuse vähemalt kolmele seni inimesest puutumata mäetipule Ida-Karakorami mäestikus (Muztagh’ ahelikus Indias) ja nimetada üks mäetipp „EV 100”. Tipud asuvad Hiina ja Pakistani piiri läheduses. „Just piiride läheduse tõttu on India Ida-Karakoramis olnud mägironimine keelatud, kuid nüüd on keelde järk-järgult lõdvendatud,” ütles grupijuht Kristjan-Erik Suurväli. Gruppi kuuluvad veel Priit Joosu, Meelis Luukas, Sven Oja, Lauri Ehrenpreis, Lauri Stern ja Priit Simson.

***

JUUBELIMATK ESTONIA MÄE TIPPU

Augustis üritavad 12 Eesti alpinisti Raivo Plumeri juhtimisel tõusta Kõrgõzstani-Tadžikistani piiril asuva Estonia mäe tipule (6211 meetrit).

„Tõus Estonia tippu on mägironijatele suur väljakutse, aga Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul võtame selle taas vastu. Viimati käisid Eesti mägironijad Estonia tipus 28 aastat tagasi,” ütles ekspeditsiooni juht Raivo Plumer.

Estonia tipp on seni ainus Eesti nime kandev kõrge mäetipp maailmas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga