KROONIKA

Eesti kooliõpilased avastasid polaaralasid

Juulis toimus esimest korda Eesti koolinoorte polaarekspeditsioon Põhja-Soome.

Selline võimalus avanes viiele noorele polaarhuvilisele. Selgus, et külmad maad on populaarsed, ekspeditsioonile pääsemiseks tuli läbida aprillist maini kestnud tihe konkurss, huvilisi oli rohkem kui kakssada kõikjalt üle Eesti. Kirjutati esseid ja peeti ülipinev ja pingeline lõppviktoriin Lennusadamas, kus hinnati nii polaaralaseid teadmisi, kaardi kasutamise oskust kui ka tööd teadusliku tekstiga.

"Ekspeditsioon õnnestus suurepäraselt ja noored olid äärmiselt tublid," ütles Polaarklubi sekretär Katrin Savomägi. Savomägi sõnul viidi viimasel õhtul läbi tseremoonia, kus kõik osalejad võeti vastu polaarrebasteks. "Kas kellestki ka polaarteadlane saab, seda ei tea, aga rändamis- ja avastamislustist põhjaaladele said nad nakatatud küll," lisas ta.

Noorte ekspeditsiooni baasiks oli Soome loodenurgas asuv Kilpisjärvi bioloogiajaam, mis asub Rootsi ja Norra piiri lähedal ning kust sai teha retki mõlemale poole. See Helsingi Ülikoolile kuuluv rahvusvaheliselt tunnustatud uurimiskeskus on avatud kõikidele teadusharudele ning sealt saadi hea ülevaade tehtavast teadustööst, osaleti praktilistel välitöödel lähisarktikas ning omandati kogemusi põhiliste järvekarakteristikute mõõtmisel ja kivimite uurimisel. Lisaks külastati polaarmuuseumeid ja keskusi, viidi ennast kurssi põliselanike kultuuri ning keskkonna- ja kliimamuutustega.

Nii ekspeditsiooni kui ka sellele eelneva viktoriini korraldasid Eesti Polaarklubi ja Polaarfond. Koolinoorte saatjateks ja juhendajateks olid klubi liikmed Mari Hunt ja Mart Varvas ning Geoloogia Instituudist Malle Raidla.

Võimas tõus Korženevskajale

Katrin Merisalu tõusis Tadžikistanis Pamiiri mäestikus Teaduste Akadeemia ahelikus asuva Korženevskaja (7105 meetrit) tipule 29. juulil kell 13.00. Katrin peaks olema teadaolevalt kolmas Eesti naine, lisaks Helme Suukile (1991) ja Tiina Tammele (2015, 2016), kes on jõudnud Korženevskaja tippu.

Korženevskaja on Eesti mägironijate seas tõusvat populaarsust koguv tipp, niinimetatud madala seitsmetuhandelisena on tal omad tehnilised võlud ja see sobib hästi ettevalmistuseks keerukamatele marsruutidele, nagu Han-Tengri, ja aklimatiseerumiseks Ismoili Somonile (endine Kommunismi mäetipp).

Eestlased Stok Kangri tipus

Martin Suga juhtimisel tõusis kaheksaliikmelisest matkagrupist kuus liiget India Himaalaja Stoki aheliku peatipule Stok Kangrile (6152 meetrit). Tipule jõudsid Tiit Taimla, Priit Külaots, Raili Luig, Marie SaameOlavi Vaino ja Heli Jarovikov. Stok Kangri on populaarne kuuetuhandeline, millele ronitakse peamiselt juulis-augustis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga