KROONIKA

 

Go Reisiajakiri kingib parimate Eesti fotograafide töid

Go Reisiajakirja 50 numbri puhul korraldasime suure fotonäituse mitmete Eesti parimate fotograafide ja suurimate rändurite töödest: http://reisiajakiri.gomaailm.ee/50/

40-pildiline näitus on nüüd lõpetanud oma tiirutamised erinevates näitusepaikades ja aeg on viimased tööd meie tellijate vahel välja loosida.

Õnnelikud võitjad on: Kalev Käosaar, Epp Kivistik, Margus Luht, Valdek Udris, Marje Loide, Indrek Mustimets, Vello Sats, Margus Pikani, Ingrid Hermet.

Osa fotodest on kingitud aasta parimate reisiraamatute autoritele ja aasta suurimatele seiklejatele, mõned pildid jäävad kaunistama Go Reisiajakirja toimetust.

* * *

Eesti ja Arktika Nõukogu

2014. aastal tegi europarlamendi saadik Urmas Paet ettepaneku, et arvestades Arktikaga seonduva mõju kasvu Eestile, peaksime asuma taotlema vaatlejastaatust Arktika Nõukogus. Urmas Paet rääkis Tiit Pruulile, kui kaugele Eesti on nende plaanidega jõudnud.

Arktika Nõukogusse kuuluvad täisliikmetena kaheksa riiki, mille territooriumid asuvad osaliselt Arktikas, lisaks on seal terve hulk vaatlejaliikmeid. Arktika Nõukogus on vaatlejastaatus juba seitsmel ELi liikmesriigil: Itaalial, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolal, Hollandil, Hispaanial ja Ühendkuningriigil. Eesti on Arktikale lähim asuv riik, mis pole Arktika Nõukogus. Seegi on Paeti sõnul üks argument vaatlejastaatuse taotlemiseks.

Aga veel põhjuseid?

Arktika ise on rahvusvahelises plaanis oluline ja järjest olulisemaks muutub seoses kliimamuutuste, mereliste läbipääsuteede ja võimalike maavaraleiukohtadega. See teema on olulisem kui ainult põhjavöötme riigid. Nii julgeolekualased kui ka majanduslikud aspektid on siin muutunud järjest tähtsamaks. Vaatlejastaatus on ka Hiinal ja Lõuna-Koreal.

Kaks aastat on möödunud, kas ses asjas on midagi edasi liikunud?

Tean, et paaril korral on eri ministeeriumide spetsialistid seda arutanud, aga mingeid otsuseid veel pole. Eks see liitumine Arktika Nõukoguga tähendaks sedagi, et me peaks olema valmis panustama ka teadusuuringutesse. Meil on ju olemas oskusteave, see ei peaks olema üle jõu käiv, vaid pigem proovikivi meie teadlastele.

Ka europarlamendis hakatakse ette valmistama Euroopa Liidu Arktika poliitika resolutsiooni. Selle resolutsiooni raportööriks on Urmas Paet. Resolutsioon peaks valmima umbes aasta jooksul.

Tiit Pruuli

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga