Kopti kristlased ja Mokattami mäe liigutamine

Lihtsustatult võib koptideks nimetada kõiki Egiptuse päritolu kristlasi usulisest kuulumisest olenemata. Piiblis on rohkesti seoseid Egiptuse rollist kristluse kujunemises. Vanas Egiptuses on elanud Aabram ja Joosep, Mooses kasvas üles vaarao õukonnas. Koptid on kristlased, kelle ajalugu ja usk seostub otseselt Kristuse aja ja esimeste kristlastega, püha perekonna ja Jeesuse jüngri Markusega, kes tõi evangeeliumi Egiptusesse aastatel 43–48. Kopti kristlased on elanud selle seose müstilises tunnetuses.

Mokattami mäele jõudes avaneb pilt, mis üllatab avarusega ja kirbe prügilõhna puudumisega. Mäel on rohkem kui üks kirik, siin paikneb kirikute kompleks: poolenisti kalju seest kasvab tuhandeid mahutava avatud kiriku istmete rida sinitaeva poole; koopakirik püüab pilku kaljust väljaraiutud figuraalsete skulptuuridega; lisaks mitu väiksemat kirikut. Imedega see paik kitsi ei ole. Üks pisike kirik peidab endas Jeesuse pilti, mis pärast kiriku põlengut ainsa allesjäänud asjana tuha keskelt leiti.

Kõnnime ootamatu avaruse ja puhtuse keskel, kui korraga Mohamed peatub ja ütleb, et siit edasi ta tulla ei saa, sinna teda ei lubata, moslemid sinna ei saa. Kes teab, oled sa moslem või kristlane? See pole sulle otsa ette kirjutatud! Hiljem saan teada kopti kristlaste märgisüsteemist, et nad kannavad endaga kogu elu kaasas oma usu tunnistuse märki, väike tätoveeritud rist käe randmel on läbi aegade tähistanud Jeesuse kannatusi ja esivanemate julgust jääda truuks oma tõekspidamistele läbi kannatusi täis ajaloo. Rist randmel ei lase neil juuri unustada.

Kopti kristlaste usu sügavusest ja tugevast seosest oma Jumalaga räägib lugu, mida nad sajandeid endas on kandnud. Kirikumäele saabudes mainis Mohamed esimese asjana poolenisti muheledes ja taevasse kiigates: „Tead, nad usuvad, et see kirik tuli taevast, mägi liikus siia paika.“

Mokattami mäe lugu viib meid ajaloos tagasi 10. sajandi lõppu, kui riiki valitses kaliif Al-Muizz Li-Dinillah. Kord olid kaliifi juures kopti patriarh Aabram ja juut Yaqub Ibn Yusuf Ibn Killis, kes omavahel vaidlema läksid, kelle usk õigem ja tugevam on. Yaqub nõudis Kristuse sõnade tõestamist. Matteuse evangeeliumi 17:20 ütleb: „... kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele: „Siirdu siit sinna!“, siis ta siirduks, ja miski ei oleks teile võimatu.“ Tõesta, et sinu usk see õige on!

Kaliif nägi selles head võimalust liigutada Mokattami mägi paika, mis tema vaadet ei segaks. Ta nõudis mäe liigutamist palve läbi ning esitas ähvardava lisatingimuse: kui mägi ei liigu, surevad kõik Egiptuse koptid mõõga läbi.

Patriarh Aabram palus kolm päeva armuaega. Ta kutsus koptid üle Egiptuse palvetama ja paastuma kolm ööd ja päeva. Kolmandal päeval ilmus Neitsi Maarja Aabramile palves ja käskis üles otsida ühesilmse mehe, nahaparkal Simoni, kes kannab õlal nahkset veenõud. Tema läbi saab ime sündida. Ta on ühe silmaga, sest parem kaotada üks kehaosa, kui et kogu su keha heidetakse Gehennasse (Mt 5:29). Simon käskis preestritel, kaliifil, sõduritel ja kõigil teistel mäe jalamile minna ning ütles, mida teha. Koptid hüüdsid kolm korda „Anna armu, Isand!“ ja tegid iga kord mäe suunas ristimärgi.

Kõikide kogunenute silme all mägi liikus. Vapustatud kaliif tunnistas Aabrami usu tõde ja võimsust. Parkal Simonit ei nähtud aga enam kunagi. Ühed ütlevad, et inglid viisid ta minema, teised, et ta põgenes inimliku kiituse eest.

 

Tekst ja fotod: Anne Rudanovski

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga