Ajakirjanik Priit Pullerits tegi sügisel kahe nädalaga tiiru peale New Mexico osariigile Ühendriikide lõunaservas, kus sattus vanadesse põlisameeriklaste küladesse. Seal, nagu selgus, valitseb kutsumata külalistele karm kord, mida on kasulik teada, kui ei taha sekeldustesse sattuda.
„Siia ei tohi autot jätta!“ hüüdis mehhiklase välimusega bussijuht karmil häälel, kui nägi, et olin oma Hyundai Tucsoni rendimaasturi parkinud avarale liivasele platsile hiiglasliku, umbes 600‑aastase papli alla.
„Milles küll asi?“ imestasin endamisi ja astusin talle lähemale, et probleemist aru saada.
„Siia ei tohi autot jätta!“ kordas bussijuht. „Vii see siit eemale.“ Ta osutas käega platsi kaugeimasse nurka, kust vaatasid vastu ajast puretud hallikaspruunide elumajade räämas tagaküljed ja tõkkepuuga piiratud juurdepääs neile.
Olin jõudnud San Ildefonso pueblo’sse New Mexico põhjaosas. Olin sinna tulnud teist, kitsast kõrvalteed mööda kui enamik ülejäänud võhivõõraid, kes saabuvad korralikult asfalteeritud maanteelt. Seepärast ma külastajaile mõeldud silte ja juhiseid ei näinudki ning sattusin sinna, kuhu poleks tohtinud.
