Kolm nädalat matka Nepalis pilvepiiril

Öeldakse, et taevas on müüt, aga Nepal päriselt olemas. See Lõuna-Aasia, Hiina ja Indiaga piirnev väike riik on eelkõige tuntud selle poolest, et asub enamuses Himaalaja mäestikus. Kes vähegi kõrgmäestikus matkamist armastab ja maailma katuse nägemisest või selle tipust unistab, leiab end ühel hetkel mõnelt Nepali matkarajalt – nii ka mina.

Idee Nepalis matkamisest tekkis mul esimest korda 2018. aastal. Olin just Aafrikast Kilimanjaro tipust tagasi jõudnud ja sellest seiklusest saadud elamus tekitas soovi järgmise mäereisi plaani pidada. Nepal on teatavasti maailma kõrgeima, Himaalaja mäestiku kodu ja seal asuvad ka kaheksa 8000-st tippu 14-st, sh Mount Everest. Sellistesse kõrgustesse ei ole mul veel tekkinud tahtmist pürgida, aga Nepali matkaradu asusin uudistama küll.

Minekuni jõudsin lõpuks sel sügisel, sihiks Everesti baaslaagri (Everest Base Camp, EBC) ning Gokyo järvede ring. Otsustasin, et kui juba nii kaugele reisin, võtan sellest maksimumi ehk planeerisin kogu retkeks kolm nädalat. Teatavasti ei saa Nepalis enam omapead matkata, nii et tuttavate soovituste põhjal võtsin kevadel ühendust kohaliku giidiga ja klapitasin temaga paika marsruudi ja reisi aja. Taustal liitus minu plaaniga veel neli sõpra ja nii olimegi lõpuks valmis viiekesi kõrgmäestikuseikluse ette võtma. Meie kambast oli varasem kõrgustes matkamise kogemus peale minu veel vaid ühel inimesel, kellega aasta varem koos Mont Blanci tippu nautisin. Pikemaks matkaks Nepalis oli aga nii varustuse kui ka füüsilise vormi timmimise mõttes poole aasta jooksul aega valmistuda kõigil. Reaalsuses tuli aga elu vahele ja kuigi varustuse saime kõik korraliku kokku, jäi trepitrennide osa siiski tagaplaanile.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *