Egüptoloog Sergei Stadnikov tutvustab Christian Jacqi raamatut “Reis vaaraode Egiptusesse”.
Kirjastus Kunst avaldab kiiduväärse järjekindlusega juba hulk aastaid Muinas-Egiptuse ainelisi raamatuid. Eesti lugejale tutvustatakse populaarses vormis iidse Niilusemaa ajalugu ning kultuuri varadünastilisest perioodist (ca 3200 eKr) kuni Rooma ajani (30 eKr). Tuntud prantsuse egüptoloogi ja belletristi Christian Jacqi (sündinud 947) sulest ilmunud järjekordne teos kujutab endast ülimalt kokkusurutud sissejuhatust mälestusmärkide juurde (püramiidid, mastabad, templid, muuseumid jne). Kusjuures kohati on hoomatav autori enda sügavalt vaimne intiimne seos käsitletava ainesega. Muide, Jacq juhatab Pariisis asuvat Ramsèse Instituuti, mis tegeleb Egiptuse fotograafilise kirjeldamisega, ning on kirjutanud ka viieköitelise Ramses II ( valitses ca 290-224 eKr) elule pühendatud romaani.
Ülevaatest kumab soov anda esmateadmisi just kõige tavalisemale, vanast tsivilisatsioonist mõõdukalt huvituvale turistile. Tekst on enamasti ladusalt loogiline, vaid mõnikord veidi lihtsakoeline. Igati asjakohaselt on lisatud kronoloogiline tabel, mitmesugused plaanid- kaardid, tähtsamate jumalate loetelu, näiteid vaaraode kartušiga ümbritsetud nimedest ning sõnaseletusi. Täiendav soovitav kirjandus koos- neb paraku ainult prantsuskeelsetest teostest, oleks võinud ära tuua ka eestikeelseid teema- kohaseid käsitlusi. Araabiakeelseid toponüüme esitatakse millegipärast valdavalt prantsuspäraselt. Võiks tuua veel mõningaid ebatäpsusinäiteks Egiptuse maakonna kreekakeelne tähistus kirjutatakse eesti keeles noom, mitte aga nom (lk 25); levinuima ehituskivi nüansseeritult täpsem nimetus oleks lubja-, mitte aga paekivi (lk 22). Aga vaatamata mõningatele ebatäpsustele võib selle raamatu ilmumise üle ainult rõõmu tunda.
Teos jaotub ajaloolisgeograafiliselt Alam- Egiptuses asuvast Niiluse deltast kuni sügaval Alam-Nuubias oleva Abu Simbelini. Kujuteldava ekskursiooni käigus tutvustatakse lugejale tähtsamaid vaatamisväärsusi, mida peaks tegelikult ise nägema. Igati loogiliselt soovitab autor alustada tutvust Kairos asuvast Egiptuse muuseumist, kus asub maailma suurim vanaegiptuse aarete kollektsioon. Viimase hulka kuulub näiteks vaarao Cheopsi (Hufu) ainus kindlalt tõestatud kujuke, kuningas Chephreni (Hafra) võrratu dioriitskulptuur, Rahotepi ja No- freti kujud ja veel palju muudki. Jacqile toodule lisaks tõstaksin esile veel nn Iisraeli steeli (9. dünastia), kus teadaolevalt esmakordselt mai- nitakse Iisraeli rahva või hõimu tähenduses. Alam-Egiptuse olulisematest mälestusmär- kidest peatub egüptoloog oma kirjeldustes monumentaalsel, tervest lubjakivikünkast väljatahutud hiiglaslikul sfinksil (pikkus 57 m, kõrgus 20 m), Sakkaras kõrguval maailma vanimal säilinud (suures osas) monumentaalehitisel, 3. dünastia kuninga Džoseri ca 60 m kõrgusel astmikpüramiidil ning loomulikult Giza püramiididekompleksil, kus praegugi saab imetleda maailma kõrgeimat, Cheopsi püramiidi (algne kõrgus 46 m). Olen kindel, et paljudele lugejatele tuleb üllatusena autori poleemiline seisukoht, et mehe näoga ning lõvi kehaga sünkreetiline koloss ei kujutagi vaarao Chefrenit (Hafra), nagu üldiselt arvatakse, vaid hoopis tema eelkäijat Cheopsi (Hufu). Ülimalt oluline on veel järgmine püramiidide püstitamise sotsiaal-tehniliste asjaolude uurimisel ilmnenud tõsiasi – inimkonna suurimad hauakambrid ei ole ehitatud orjade poolt! Kroonutöödele mobiliseeritud talupoegadest lihttöölised-ehitajad olid oma üliraske ettevõtmise õnnestumisest vägagi huvitatud, sest see tagas ka neile igavese elu teispoolsuses.
Lõunasse rännates pühendab Ch. Jacq igati loogiliselt peatähelepanu Karnak-Luxori (iidse Uaseti kohal paikneva asula ning linna araabiakeelsed nimed), Kuningate oru, Dendera, Edfu, Philae ning Abu Simbeli iidsete mälestusmärkide tutvustamisele. Täpsustusena lisaksin, et Keskmise Riigi (ca 2040-730 eKr) perioodil ei saanud Uaset veel jumalkuningate tähtsaimaks residentsiks – see toimus alles Uue Riigi (ca 550-070 eKr) alguses. Just nendes kohtades asuvad oma muljetavaldatavuse poolest Giza-Sakkara püramiididega igati võrreldavad templid ning hauakambrid. Isegi ülevaatlikuks tutvumiseks peaks muinsusehuviline endale vähemalt kaks nädalat varuma Ja see väljaanne oleks vaid üks väike samm põneval tunnetuse teel. Seega – head lugemist ja õnnelikku reisi!