Palverändurid
Palverännak on taas saamas moesõnaks. Suurimaid palverännakuid korraldavad PR-firmad Eestis praegu kindlasti Viru keskusesse! Algselt tähendas palverännak aga religioossel või spirituaalsel põhjusel sooritatud pikka matka, millel oli oluline moraalne tähtsus. Palverännakute väliseks eesmärgiks on olnud kas mingite pühade säilmete või imeteopaikade külastamine, kellegi püha inimese varasema (märtri)teekonna kordamine vms. Palvematka sisulised eesmärgid võib jagada kahte rühma: iseenda paremaks muutmine ja igavese elu poole püüdlemine. Milline iganes on kellegi konkreetne usutunnistus, eeldavad need mõlemad eesmärgid siiraid ja puhtaid mõtteid ning ka vastavat käitumist.
Siiski pole palveränd mitte alati olnud avatud südamete ja puhaste kätega liikumine igaviku suunas. Vähem kui sajand pärast prohvet Muhammadi surma olid muslimid püha sõja käigus vallutanud kogu Põhja-Aafrika, samuti maa-alad kuni Konstantinoopolini põhjas, Indiani idas ja mis kõige olulisem – kristlas- te pühad paigad Palestiinas. Kuna muslimid olid esmalt raamaturahva ehk kristlaste suhtes väga tolerantsed, jätkusid ka kristlaste palverännakud Pühale Maale. 0. sajandiks muutus aga muslimite suhtumine juutidesse ja kristlastesse tõrjuvamaks ning seepeale otsustas Rooma paavst kuulutada välja ristisõja islami vastu, et vallutada araablastelt tagasi oma pühad paigad. Nii ühendas paavst palverännu õilsad põhimõtted ning rüütliordude sõjamasina. Ku
na ristiusu algsed olulised religioossed kohad olid keskajaks muslimite valduses, hakkasid Euroopas kujunema uued palverännupaigad (Rooma, Santiago de Compostela, Walsingham Norfolkis jmt). Ja mõistagi on enamikel usunditel oma palverännumarsruudid ja -paigad. Budistide olulisimad pühapaigad asuvad Nepalis (kus Buddha sündis) ja Indias (kus ta valgustatud sai). Nii budistidele kui ka hinduistidele on väga tähtis Kailasi mägi Tiibetis. Hindudel on mitu püha jõge ja mitu püha linna. Kõige püham paik on Varanasi linn Gangese jõe kallastel, kus tahaks surra iga hindu. Iga muslim, kel selleks võimalus, peab tegema palverännaku Mekasse. Tähtsuselt teiseks islami pühaks linnaks on Medina, kus oli prohveti kodu. Juutide püha linna Jeruusalemma peavad endile sama pühaks ka muslimid (prohveti taevamineku koht) ning kristlased. Zoroastristid kogunevad Chak-Chaki külakesse Iraanis. Ja nii edasi. Ja muidugi on aegade jooksul tekkinud tohutult ka lokaalsema tähendusega palverännukohti (näiteks Kuremäe klooster Eestis). Igatahes on olnud palverännakuil maailma kultuuriloos roll, mida on raske üle hinnata. Ja meie ajakirja seisukohalt võime palverännakut soovi korral võtta ka kui lihtsalt üht matkamise viisi. Tuletame meelde, et esimesed reisiraamatudki kirjutati palverändurite poolt ja nende abistamiseks. Tänapäeval ongi palverännaku sõnal ka ilmalik tähendus. Inimesed on valmis rändama Londonisse, et näha kuningannat, ja Moskvasse, et näha surnud Leninit. Palveränduriteks nimetavad end need, kes külastavad Elvis Presley hauda Gracelandis USA-s või Vladimir Võssotski hauda Moskvas. Koolitusfirmad korraldavad „palverännakuid” lausa raha eest. Niisiis mõelgem ükskõik millise olulise reisi eel läbi see, kuhu ja miks me ikkagi läheme.
Mis on selle konkreetse rännaku sügavam sisu, mida annab ta mulle, minu lähedastele, kõigile, kes meie ümber.
Tiit Pruuli ja GO Discoveri meeskond