Kes kuuluvad kõrgushaiguse riskigruppi?

Tartu Ülikooli teadlased koostöös Geenivaramuga kutsuvad alpiniste osalema põnevas kõrgushaiguse uuringus, mis annab osalejale vajalikku infot haiguse geneetilise eelsoodumuse kohta.

Kõrgushaigusele ei ole keegi meist immuunne, aga mõni inimene suudab suureneva kõrguse ja kaasnevate ekstreemsete oludega kohaneda kiiremini kui teised. Huvitaval kombel ei ole kõrgustaluvus seotud sportliku vormiga. Hea füüsiline vorm aitab küll mägimatkadel pika kilometraažiga paremini toime tulla, kuid mida kõrgemale matkatee viib, seda rohkem tulevad esile hoopis inimesed, kes kõrgusega kiiremini ja edukamalt harjuvad. Täpselt ei ole teada, miks mõned inimesed kõrgmäestikus teistest paremini toime tulevad, kuid võib arvata, et oma roll on geneetilistel faktoritel. Teadlased on uurinud kõrgmäestikus elavaid kogukondi ja tuvastanud geneetilisi markereid, mis võivad aidata neil vähese hapniku ja madala õhurõhuga paremini toime tulla. Siiski ei ole veel teada, kas sellised geneetilised muutused ilmnevad ka teiste populatsioonide juures, näiteks eestlaste seas. Selle väljaselgitamiseks on Tartu Ülikooli teadlased koostöös Eesti Geenivaramuga alustanud teadusuuringut, mille eesmärk on tuvastada geneetilised markerid, mis soodustavad kõrgushaiguse tekkimist ja mõjutavad selle tõsidust.

Hetkel saab oma kõrgustaluvuse kohta teada ainult proovimise teel, ühtegi diagnostilist testi selleks olemas ei ole. Uuringust saadav geneetilise eelsoodumuse info aitaks inimestel arvesse võtta oma organismi eripärasid ja vastavalt sellele kohandada ettevalmistust ekspeditsiooniks kõrgmäestikus − see on samm teaduspõhise alpinismi poole.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga