Britt Eerik annab nõu, kuidas viia miinimumini oht, et reisibüroo, kellelt te pakettreisi ostate, ei suuda seda reisi tegelikult korraldada ega ka raha tagasi maksta.
Kevadine TopToursi pankrot on ehmatanud ära paljud reisihimulised eestlased. Kui nii suur ja pealtnäha edukas ettevõte ühtäkki pankroti välja kuulutab, tekib küsimus, millist reisikorraldajat saab üldse usaldada.
TopToursi pankrotti kajastanud Eesti Päevalehe uudised muutusid suve hakul järjest süngemaks, sest tarbijakaitseametile laekus oodatust kolm korda rohkem avaldusi. Lõpptulemusena saavad pakettreise ostnud ohvrid tagasi vaid kümnendiku reisirahast. Veelgi kehvemini läks aga klientidel, kes ostsid reisikorraldajalt ainult lennupiletid, sest turismiseaduse kohaselt kuuluvad tagatisrahast hüvitamisele vaid pakettreisid. Ka reisitõrkekindlustus ei aita, kuna ettevõtte pankrotistumist ei käsitleta reisitõrkena.
Kui TopToursi juhtumile lisandus Travel In Toursi pankrotiavaldus, kaotasid tarbijad viimsegi usu Eesti reisikorraldajatesse. Minult on tihti nõu küsitud, millist reisibürood mina kasutaksin. Järgnevalt pakun välja mõned aspektid, mida tuleks reisibüroo ja reisikorraldaja valikul silmas pidada.
Sissejuhatuseks tuleks endale selgeks teha, mis eristab reisibürood ja reisikorraldajat. Turismiseaduse järgi on reisikorraldaja reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu. Reisibüroosid on märgatavalt rohkem kui reisikorraldajaid ning nende peamine sissetulekuallikas on pakettreiside vahendamine. Siinkohal tuleb ümber lükata müüt, nagu pakuksid erinevad reisibürood erinevate hindadega pakette – enamik reisibüroosid pakub Eesti nelja suurima reisikorraldaja pakette ja seega ei saa reisibürood valida toodete järgi.
Alati tasub sõprade/tuttavate käest uurida, millise reisibüroo kasuks nad on otsustanud ning kas nad oma reisiga ka rahule jäid. Samuti võiks vaadata, kas valitud reisibüroo tootevalikus leidub muudki peale pakettreiside: mitmekülgsus annab parema positsiooni majanduslangusega ning klientide vähenemisega toime tulemiseks. Ka reisikorraldajatest pean ma usaldusväärsemaks neid, kes tegelevad peale pakettreiside müümise ka muude valdkondadega.
Reisibüroost pakettreisi ostes sõlmib vahendaja kliendiga reisiteenuse lepingu. Reisilepingud on kliendile kättesaadavad tootekataloogides. Tegemist on tüüplepingutega, mis võivad ettevõtete kaupa siiski veidi erineda. Seega tasub enne otsuse langetamist lepingutingimustega tutvuda, nii saate teada pakettreisi tagastamise tingimused.
Reisikonsultandi ülesanne on klienti teavitada, kelle paketti vahendatakse. Reisileping sõlmitakse juhul, kui tooteks on reisipakett. Lepingu sõlmimist peetakse kinnituseks, et tarbija on teadlik, millise reisikorraldaja paketiga on tegemist ning millised on reisitingimused. Lepingus kajastuvad nii reisikorraldaja kui ka reisija kohustused, vastutus ning reisipaketi muutmise tingimused. Tarbijakaitseametile TopToursi vastu esitatud nõuetest selgus, et mitmed vahendajad on jätnud reisilepingud sõlmimata. Kui vahendaja ei sõlmi kliendiga reisilepingut, siis on vahendaja kohustatud reisikorraldaja pankrotistumisel kliendile tagastama saadud reisiraha. Kui vahendaja on reisijaga lepingu sõlminud, siis tuleb kliendil hilisemate pretensioonidega otse reisikorraldaja poole pöörduda.
Samuti tasuks kohe ostmisel välja selgitada hotellitoa ja lennupiletite müümise tingimused. Kui kliendile mingit garantiid nende toodete puhul ei pakutagi, tuleks mõelda võimalusele need ise interneti teel broneerida. Garantii all pean silmas kliendi ja reisibüroo vahelist kokkulepet, et reisibüroo vastutab oma tegevuse eest ning nende vea läbi tühistatud broneering hüvitatakse kliendile. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus pankrotistunud reisibüroo klientidel pole õigust üksiku toote soetamise eest riigilt hüvitist taotleda ning raha jääbki tagasi saamata. Nii hotellitubade kui ka lennupiletite pakkumist tasub reisibüroodest küsida, sest sõltuvalt reisibüroo ja pakkuja kokkulepetest, võib nii saada kordades odavama hinna kui otse pakkujalt ostes.
Veel võib abiks olla nii reisibüroo kui ka nende vahendatud reisikorraldaja tausta uurimine erinevatest registritest. Suurte maksuvõlgadega koormatud reisibürood pole mõtet oma puhkuserahaga toetada (vt www.krediidiinfo.ee, www.emta.ee). Majandustegevuse registrist (mtr. mkm.ee) võiks kontrollida, kas ettevõttel on olemas turismiseaduse §15 alusel nõutav tagatis. Aga nagu näitas Travel In Toursi juhtum, oskavad mõned ettevõtjad majandustegevuse registri ka üle kavaldada. Tagatise olemasolu, maksehäirete ja maksuvõlgade puudumine ei anna kahjuks veel täielikku garantiid.
Et keskmine Eesti inimene kogub puhkusereisiks raha tavaliselt mitu kuud või rohkemgi, ei tohiks reisi maksumus saada määravaks reisipaketi ja reisibüroo valikul. Pidevalt alla omahinna müüdavad paketid – nagu TopToursi puhul – võivad viidata reisikorraldaja suutmatusele kõiki reise välja müüa ning ennustavad peatseid raskusi. Minu soovitus on: parem koguda puhkuseks raha veidi kauem ning valida reisikorraldaja, mis pakub küll veidi kallemaid reise, aga on usaldusväärsem ning võimeline pea kõik korraldatud reisid ka välja müüma.
Reisipaketi eest tasumisel on tarbijal võimalus valida, millise graafiku järgi ta seda teeb. Tüüptingimus on kogu summa tasumine kuu aega enne reisi väljumist. Need, kes kavandavad reisi ette pikemalt kui kuu, võiksid kaaluda varianti tasuda reisitoote eest kahes osas. Reisibürood soovivad paketi broneerimisel rohkem kui 31 päeva enne reisi toimumist ettemaksu 10%–20% olenevalt reisikorraldajast. Sellisel juhul tuleb tasuda reisi kogumaksumus hiljemalt 1 kuu enne reisi toimumist. Kuigi ka sellisel juhul jääb kuu aega arve tasumise ja reisi toimumise vahele, on see siiski parem variant kui kogu raha tasumine näiteks kolm kuud või pool aastat enne reisi.
Maksetingimusi tuleks jälgida kampaaniate ajal, sest siis on reisikorraldajal õigus reisilepingu alusel kehtestada soodusreisidele erinevad maksetingimused. Kampaania eritingimused tühistavad tavapärased maksetingimused, ehkki need ei pruugi kajastuda reisikorraldaja broneerimissüsteemist väljastatavatel maksedokumentidel. Viimase hetke pakkumise korral tuleb tarbijal reisi eest tasuda kohe selle tellimisel, muul juhul tellimus ei kehti.
Britt Eerik on Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse 4. kursuse tudeng.