Erinevalt Kopenhaagenist või Amsterdamist ei ole London tuntud jalgrattalinn, kuid rattaga liigelda siin saab. Eriti tasub seda teha, kui soovitakse näha piirkondi, mis tavapäraste reisiraamatute kaante vahelt välja jäävad, soovitab Andres Klaar. „Olen Londonis elanud üle 5 aasta, kuid see linn suudab mind ikka veel üllatada,“ ütleb ta.
London on viimastel aastatel jalgrattaliiklusele suurt rõhku pannud. Rajatud on palju uusi jalgrattateid ning tänavaliiklust on kohandatud jalgrattasõbralikumaks. Parimad kohad jalgrattaga sõitmiseks on linna arvukad pargid ning jõgede ja kanalite kaldad.
Kel soov Londoniga lähemalt tutvust teha, ei tohi unustada Ida-Londonit – linnaosa, mida on võimalik avastada mitmete jõgede ja kanalite kaudu, mis seda piirkonda läbivad. Seejuures ei mõtle ma mitte ainult ajaloolist East Endi, mis City of Londoni piiridest vahetult ida pool asub, vaid ala Hoxtonist kuni Canary Wharfini. See pindalalt ligikaudu Tartuga võrdne maa-ala on sajandeid Londonisse sisserändajatele uut kodu pakkunud ja kujunenud põnevaks rahvaste paabeliks.
Ida-London oli võrreldes Lääne-Londoniga pikka aega vaeslapse rollis, kuid viimastel aastakümnetel on teinud läbi suuri arenguhüppeid. Oluline etapp Ida-Londoni arengus algas sellega, et ca 20 aastat tagasi rajati Thamesi jõe põhjakalda mahajäetud dokkidele Canary Wharf, Londoni uus finantskeskus. See läbi aegade arvatavasti suurim kinnisvaraprojekt Euroopas pankrotistus 1992. aasta majanduskriisi ajal, kuid hakkas uute omanike käe all kiiresti uut elu elama. Canary Wharf on kaasa toonud peaaegu kogu Ida-Londoni Thamesi- äärse kalda kiire arengu alates Toweri silla lähedal asuvast Katariina kaist, mis meenutab pigem mõnda Vahemere jahisadamat kui Londoni kesklinna, kuni City lennujaamani Canary Wharfist idas – kogu seda maa-ala nimetatakse Docklandiks. Eesseisvate 2012. aasta olümpiamängude tõttu, mille koduks saab Stratford, on vilgas arendustegevus kandunud ka Thamesi jõest eemale.
Jalgrattamatka soovitangi alustada Ida-Londonist, täpsemini Limehouse’ist – kohast, kus Regendi kanal ühineb Thamesi jõega. Sarnaselt ülejäänud Docklandile on Limehouse’i ajalugu seotud kaubanduse ja merega. Ta oli peamine ühenduskoht Thamesi jõe ja kanalite vahel, kus kaubad laaditi suurematelt laevadelt kanalipaatidele, kus need siis edasi Lääne-Londonisse või veelgi kaugemale sihtkohta toimetati. Oma hea asukoha tõttu City ja Canary Wharfi vahel ning oskuslikult tehtud renoveerimistöödele on Limehouse’ist saanud hinnatud elurajoon.
Et saada Ida-Londonist tõeline elamus, soovitan jalgratturil mitte kiirustada Limehouse’ist põhja suunduvale Regendi kanalile, vaid sõita hoopis itta piki Limehouse Cuti. See kanal läbib linnaosa, mis on segu moodsatest korterelamutest (tekkinud sinna tänu Canary Wharfi lähedusele), pooleldi mahajäetud tööstushoonetest (mis alles ootavad ümberehitamist elumajadeks) ning eelmise sajandi keskpaigas linnavalitsuse ehitatud sotsiaalmajadest, mis oma keskmisest nukrama väljanägemisega panevad ühelt poolt mõtlema, kas riik mitte ei teinud karuteenet elanikele ja linnale, kui odavalt kortereid jagas, teisalt aga näitavad ilmekalt eluruumide kitsikust Londonis.
Paar kilomeetrit Limehouse’ist idas ühineb Limehouse Cut Lee jõega. Piki Leed põhja poole (ehk vastuvoolu) minnes jääb huvitavatest vaatamisväärsustest kõigepealt silma jõeharude vahel asuv ajalooline tööstushoonete kompleks. Tegemist on endise vesiveskiga, mis töötas jõepinna tõusudel ja mõõnadel, mis kutsuti esile allpool voolu asuvate lüüsidega. Nüüd on ajaloolistesse veskitesse kolinud Londoni suurim filmistuudio Three Mills Studios.
Piki Lee jõge edasi minnes jõuab reisihuviline 2012. aasta olümpialinnaku piirkonda, kus praegu käib vilgas ehitustegevus. Vasakule üle jõe jääb Hackney Wick, pooleldi mahajäetud tööstuspiirkond, mis on võitmas populaarsust kunstnike seas, kes on läänepoolsematest ( ja kallimatest) Ida-Londoni paikadest nagu Shoreditch välja tõrjutud.
Hackney Wickis ühineb Lee jõgi läänest tuleva Hertford Union Canaliga. Selle ääres liikudes saab jalgrattur tuttavaks Victoria pargiga – üle-eelmise sajandi teises pooles töölisklassi jaoks rajatud rohealaga, millel on tänapäeval kohalike elanike silmis Regendi pargi ilme ja po- pulaarsus. Victoria pargi juures ühineb Hertford Union Canal Regendi kanaliga, mida mööda minnes jõuate Hackney’sse. Selles kohas soovitan tutvuda Broadway Marketi ja London Fieldsiga. Piirkonna peamine magnet on laupäeviti avatud tänavaturg, kus kaubeldakse peamiselt toiduainetega. Muudel päevadel võib aga läbi hüpata toredatest kohvikutest ja söögikohtadest. Tutvuda tasub ka lähedalasuva Mare Streetiga, et saada aimu Londoni slummist ning miks mitte põigata sisse ka mõnda Ida-Aafrika restorani.
Kindlasti ei tohiks vaatamata jätta Brick Lane’i, East Endi ajaloolist keskust ja tuntuimat tänavat. Aasia mõju on siin nii suur, et kohalikud elanikud on teinud ettepaneku nimetada Shoreditchi metroojaam ümber Bangalatowni metroo- jaamaks.
Brick Lane’il asub hulganisti Bangladeshi restorane ja toidukauplusi (tõelised Lõuna-Aasia gurmaanid võivad sealsetes söögikohtades siiski pettuda, sest restoranitoit on mugandatud londonlase maitse järgi). Eksootiliste maitseelamuste otsijad võiksid sisse põigata ka Brick Lane’ist põhja pool, üsna kanali lähedale jäävale Kingsland Streetile ja einestada mõnes Vietnami restoranis. Trendiinimese jaoks aga on absoluutselt kohustuslik külastada õhtul mõnd Shoreditchi või Brick Lane’i klubi, veendumaks, et Ida-Londoni ööelu ei jää millegi poolest alla Soho ööelule Lääne- Londonis. Need, kes peavad lugu Türi lillelaadast, võiksid pühapäeval külasta- da Columbia Roadi, et osa saada sealse lilleturu melust.
Shoreditchist mööda Regendi kanalit edasi liikudes jätate Ida-Londoni selja taha ja jõuate peagi Islingtoni, kunagisse töölislinnaosa, mis tänapäevaks on kujunenud väga esinduslikuks piirkonnaks. Kel suurem huvi Inglismaa kanalite vastu, võib läbi astuda kanalimuuseu- mist, mis jääb Islingtoni ja King’s Crossi raudteejaama vahele. Kanalimuuseumist pisut edasi läände jääb St. Pancrase raudteejaam oma 2007. aastal avatud uue rahvusvahelise terminaliga, kust väljuvad Eurostari rongid Euroopasse, nagu inglastel on kombeks öelda.
Mööda Regendi kanalit edasi läände liikudes jõuate peagi Camdeni linnaossa, mis on eelkõige tuntud seal asuva turu poolest. Kuigi osa Camdeni turust sai kannatada seal möllanud tulekahjus 2008. veebruaris, jätkub vaatamist ja ostmist endiselt küllaga – kaup varieerub alates pudukaubast kuni mööblini ning see on väga alternatiivne võrreldes Oxford Streetil ja muudes ostukeskustes pakutavaga. Camdeni turu ümbruses asub palju tuntuid muusikaklubisid, kus on alustanud oma tähelendu näiteks Amy Winehouse.
Kes jalgrattaga mäkketõusu ei pelga, võib pärast Camdeni turgu teha kõrvalpõike Hampsteadi, Camdenist põhjas asuvasse Londoni ühte kallimasse piirkonda. Camdenist edasi ca 10 minuti teekonna kaugusele läänes asub ühel pool kanalit Regent’s Park ja teisele poole Primrose Hill, jälle üks Londoni kallimaid linnaosi oma Victoria-aegsete luksuslike terrassmajadega. Primrose Hillis tuleks kindlasti ära käia lähedalasuval samanimelisel mäel, kust avaneb imehea vaade Londonile ning kus on mõnus piknikut pidada. Primrose Hillist läände suundudes jõuate peagi suursuguse arhitektuuriga Little Venice’isse, selle reisi lõppu.
Kirjeldatud teekond on ainult üks võimalus, kuidas jalgrattal Londoniga tutvuda. Kes soovib tutvuda Londoni äärealadega, võib valida London Capital Ringi, ligi 100-kilomeetrise, peamiselt parke ja muid rohealasid läbiva raja. Kes soovib näha rohkem Thamesi jõge, võib alustada teekonda näiteks Weybridge’ist, kuhu saab rongiga Waterloo jaamast.
Vaata ka:
London Cycling Campaign, www.lcc.org.uk