Indrek Kivi, kes oli „Admiral Bellingshauseni” Antarktika ekspeditsioonil purjeka kapteniks ja nõustab sel korral meeskonda jääpiloodina, teeb oma igapäevatööd jäämurdja „Botnica” kaptenina. Kolm hooaega on ta töötanud „Botnicaga” Kanada Arktikas.
Kuidas sattus Eesti jäämurdja Arktikasse ning mida te seal teete, millised on töögraafikud ja ülesanded?
„Botnica” on Eesti Vabariigi jäämurdelepinguga seotud ja hõivatud talvisel perioodil 20. detsembrist 20. aprillini. Et maksumaksjale mitte liigseks koormaks olla, otsitakse ülejäänud aastaks töid muudel projektidel. 2013. aasta suvel-sügisel oli „Botnica” tööl Põhjamerel, kus tegutses avamere tuuleparkides tuukritoetuslaevana. 2014. aasta suvel oldi Vene Arktikas Kara merel naftapuurplatvormi tugilaevana. See oli suurte naftafirmade ühisprojekt, Vene poolt osales Rosneft ja USA poolt Exxon Mobile. Kara mere projekt oli ambitsioonikas ja lubas tööd mitmeks aastaks, kuid lõppes Venemaale osaks saanud sanktsioonide tõttu ja on siiani külmutatud. Kogu nn offshore energeetika sektorit tabas 2015. aastal suur krahh ja enamik projekte külmutati, „Botnicale” töö leidmine selles sektoris nurjus.
2018. aasta suveks õnnestus saada jäämurdetöö Kanadas firma Baffinland rauamaagikaevanduse heaks. Baffini saarel on suured kaevandused, mis ekspordivad oma toodangut läbi Milne Inleti sadama Baffini saare põhjaosas. „Botnica” aitab jääst läbi suuri Panamax-tüüpi puistlastlaevu, mis võtavad korraga pardale 76 000 tonni rauamaaki. Jäämurdetöö algab tavaliselt 20. juuli paiku pärast seda, kui kohalikud inuiti kütid on andnud teada oma jahihooaja lõppemisest. Inuiti asundus Pond Inlet asub Eclipse’i väina suudmes. Rauamaagi väljaveo tee möödub nende asulast ning kaevandus ja laevandus arvestavad väga kohaliku inuiti kogukonnaga, üritatakse nende elu ja kombeid, nagu küttimine ja kalandus, mitte segada. Kui inuittidel tekkis vajadus küttida vaala keset laevandushooaega, siis pandi kogu laevaliiklus kolmeks päevaks seisma ja taastati alles siis, kui põlisrahva esindajad küürvaala kütitud said.
„Botnical” töötab igal hooajal inuittidest loodusvaatlejate grupp, tavaliselt neli inimest, kes hindavad kaevanduse ja laevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale. Jäämurdetöö Baffinlandis lõppeb tavaliselt oktoobri teises pooles. Selleks ajaks saab välja veetud Kanada riigi poolt eraldatud maagi väljaveo kvoot ja hakkab tekkima uus jää. „Botnica” on nüüdseks Baffinlandi heaks töötanud kolm suvist-sügist hooaega ja meiega ollakse Kanada poole väitel väga rahul.
Miks kaevandus ei kasuta Kanada riigi jäämurdjaid?
Põhjus on selles, et riiklik jäämurdeteenus peab tagama laevatatavuse kogu Kanada Arktikas ja kaevanduses abis olev jäämurdja võib olla sunnitud appi minema mõnele raskustesse jäänud laevale. Nii võib kaevanduse laevaliiklus mitmeks päevaks seiskuda, seda ei saa aga kaevandus endale lubada ja nii renditakse navigatsioonihooajaks oma jäämurdja.
Miks just „Botnica”?
Ega maailmas pole kuigi palju jõude seisvaid jäämurdjaid ja näiteks Soome jäämurdjate rent on „Botnicaga” võrreldes kallim. Meremeeste jaoks on suurim katsumus sügisene Põhja-Atlandi ületus, mil ilmad on valdavalt tormised. Motivaatoriks on naasmine kodusesse Eestisse ja oma pere juurde.
Oled sõitnud kõigil ookeanidel Arktikast Antarktikani. Mis on Arktikas töötamise eripära?
Arktikas töötamise eripära on eraldatus, hooldust ega tehnilist abi ei ole võtta tuhandete miilide ulatuses. Kuna Milne Inleti sadamas on vaid üks kai, mis on alati hõivatud laevade laadimisega, siis „Botnica” seal kunagi kai äärde ei pääse. „Botnica” reis tuleb hästi ära planeerida Tallinnast Tallinnani, viieks kuuks. Viimasel paaril aastal oleme saanud vähemalt läbi sadamapukseri värsket provianti – piima ja rohelist. Arktikas töötamise eripära on samuti tundlik looduskeskkond, kus tuleb vältida igasugust looduse reostust veel rohkem, kui laevanduses muudes regioonides.
Nõukogude ajal töötas palju Eesti meremehi Venemaa Arktikas, enamik neist on juba taevases ookeanis. Aga kas oled mõnega nendest kohtunud ja nende kogemustest midagi kuulnud?
Mina ei ole nendega kohtunud, küll aga olen lugenud sellistest legendaarsetest laevakaptenitest nagu Karl Jõgi ja Vassili Vaga. Ka Tsaari-Venemaa arktiliste polaaruurijate lugu koosneb ju põhiliselt Eesti aladelt pärit baltisakslastest – Krusenstern, Kotzebue, Wrangell, Middendorff.
Olete muidugi profid kaugsõitjad, aga kas selline pikk üsna ühetooniline merel olemine tekitab ka mingeid raskusi? Millega meeleolu üleval hoiate?
„Botnical” toimub laevapere vahetus poole projekti peal ehk kumbki vahetus on tööl kaks ja pool kuud. Laevas on hea toonuse hoidmiseks hulk võimalusi: väga hea saun, jõusaal, raamatukogu ja videoteek. Kui seisame ooterežiimis, on mul pärast õhtusööki tavaks tüürimeestega tunnike koroonat mängida. Kuna laevas on läbi satelliitside hea internetiühendus, siis saavad kõik meremehed kodustega tasuta suhelda nii e-kirja kui ka telefoni teel. Tuju hoiab kindlasti üleval ka teadmine, et Kanada vetes töötamise ajal on laevapere palgad paremad kui Eestis töötades. Kogu see arktiline ümbrus on samuti suursugune ja rahustav. Ei saa just paljud inimesed maailmas väita, et nad on näinud vabas looduses jääkarusid, vaalu ja narvaleid.
Tekst: Maris Pruuli
Foto: Tairo Lutter / Scanpix