Hüpe tundmatusse ilma – täis hirmsaid draakoneid, sõdalaskuningaid, pikklaevu… ja ka eestlasi

Alljärgnevalt heidab Ilmar Tamm pilgu viikingiaegse ühiskonna tippsaavutusele, ookeanipurjetamiseks sobivale klinkerplangutusega pikklaevale – seda Norramaal Haugesundi linnas ehitatud nüüdisaegse tõlgenduse Draken Harald Hårfagre (edaspidi DHH) näite varal. Et ses laevaloos on ka Eesti inimesed juba kättpidi ja täiel rinnal kaasa löönud, siis pajatavadki meresõitjad Karmo Kiilmann ja Kerstin Karu oma sõidukogemustest DHH pardal. Ühtlasi tutvustame viikingikultuuri tänast põnevat nägu Saaremaal asuva Salme valla näitel ja sedagi, kuidas omaenda viikingilugu laiemale ilmale tutvustada.

Alustame Norrast ja Vestfoldi maakonna sõdalaskuningatest

Et alustada n-ö tänapäevase viikingiloo „päris“ algusest, peame pöörduma 19. sajandi Norramaale. Nimelt sai 1867. aastal professor O. Rygh ootamatu kutse tulla Nedre Haugenisse (Rolvsöy saarel, Fredrikstad) uurima hiiglaslikku, 80 m pikkust savikääbast ja sealt leitud viikingilaeva, mida praegu kutsutakse Tune laevaleiuks.

1880. aastal kutsuti aga uurija N. Nicolaysen järgmist, oluliselt säilinud laevaleidu välja kaevama Sandefjordi, millest hiljem saab leiukoha nime järgi maailmakuulus Gokstadi laev. Juba 1904. aastal õnnestub G. Gustafsonil välja kaevata peaaegu tervikuna säilinud, väga elegantse kerejoonega viikingilaev, mida tänapäeval teab ilmselt iga koolilaps – Osebergi laev. Täpsema ehitusterminina kasutatakse kõigi kolme kohta nimetust karv (tegu on nii kaubalaevaks kui ka sõjapidamiseks ja ümberasujate jaoks sobiva alusega, mida norra keeles kutsutakse karve).

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga