Honduras, halva mainega paradiis

Vabakutseline ajakirjanik Anete Kruusmägi seikles Hondurases, kus on Kesk-Ameerika riikidest pikim Kariibi mere äärne rannajoon, vapustavad mäed, maagiline järv Yoyoa ja võimas vihmamets Mosquitia.

Noor garifunalanna naeratab meile lahkesti läbi pimeduse. „Loomulikult võite siia jääda. Meil on ka enne olnud mittesukeldujaid.“ Ta avab ukse ning juhatab meid lihtsasse tuppa ventilaatori ja peeglikillukesega seinal. Vajume rõõmsalt ja väsinult pehmele madratsile.

Meie ööbimiskohaks on tüüpiline Kariibi mere äärne kanajalgadel puumaja. Kanajalgadel seetõttu, et kõrgemal on vähem sääski ja väidetavalt käib ka õhk sealt paremini läbi ning pole liiga palav. Ööbimiskoht on tegelikult sukeldumiskooli ühiselamu. Sukeldumine on Hondurases suhteliselt odav ning see teeb Utilast omamoodi ülikoolilinna. Selle ülikooli õppekavas on vaid üks aine – sukeldumine. Merihobud biitsepsile tätoveeritud, istuvad noored ameeriklased baaripukkidel ning vahetavad õllepudelite kohal päevaseid elamusi. Saarele pisut kauemaks jäädes paned tähele, kuidas joogikohti ja pitsarestorane väisavad samad näod – nemad õpivadki sukeldujateks.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga