Nad on tavalised inimesed, kes kodus peavad täiesti tavalisi ametikohti, kirjeldab Taavi Sumberg inimesi, kes käivad ülimat pingutust nõudvatel kõrbejooksudel. Tal endal on nüüdseks joostud maailma kõige tuulisemas ja kõige palavamas kõrbes.
Maailmas on hulganisti sportlikke ettevõtmisi, mida enamik inimesi liiga hullumeelseks peab, aga on ka neid, kes ainult selliseid seiklusi otsivad. Neid ei eruta soojal maal basseini ääres jalgade kõlgutamine. Neile ei paku pinget puhkusel lihtsalt hästi süüa või veini juua. Nad otsivad midagi enneolematut. Midagi, mida enamik inimesi proovida ei ihka.
Gobi March on üks neljast kõrbejooksusarja 4Deserts Run jooksust, kus osalejatel tuleb 7 päeva jooksul läbida 250 km. Sarja kuulub Gobi kõrb (Hiina), Atacama kõrb (Tšiili), Sahara kõrb (Egiptus) ja lõunapoolus ehk Antarktika. Korraldajate sõnul esindavad need kõrbed vastavalt maailma kõige tuulisemat, kuivemat, kuumemat ja külmemat kõrbe. Kõrbejooksudel tuleb kanda kogu oma seitsme päeva varustust kaasas isiklikus seljakotis, korraldajatelt on vaid vesi ja telgikoht.
2008. aastal osalesin ma Sahara Race 2008, olles esimene eestlane nii sellel jooksul kui kõrbejooksude sarjas üldse. Minu teiseks katsumuseks sai Gobi March 2010, mis toimus tänavu vahetult pärast jaanipäeva Hiinas Gobi kõrbes. Võistlejad olid tavalised inimesed, kes kodus peavad täiesti tavalisi ametikohti. Kõrbesse tõi neid soov panna proovile oma keha ja vaim – looduskaunis kohas ja koos teiste sarnaselt mõtlevate inimestega.
Kõrbejooksude esimesel viiel päeval on distantsiks tavaliselt 35–45km ja kuuendal päeval tuleb läbida umbes 100 km pikkune etapp. Kuumust oli sellel korral Gobi kõrbes kuni 45 kraadi, mõnel aastal olevat olnud ka kuni 50 kraadi. Üldiselt oli start igal hommikul kell 08.00 või 09.00, kuid oli ka erandeid, nagu kell 06.00. Ööd veedetakse sõjaväetelke meenutavates telkides, ühes telgis on kokku 9–10 inimest. Osalejaid oli sel korral 29st erinevast riigist kokku 150.
Seitsme kõrbejooksupäeva kolm kõige fantastilisemat omadust on loodus, füüsiline pingutus ja kaasvõistlejad.
Võistlustrass on alati tehtud väga põnevalt. Gobi kõrbes läbivad võistlusrajad mägesid ja orge, jõgesid ja jõesänge, järske liivaluiteid ja keerulisi võpsikuid. Muljetavaldavad, fantastilised ja võimsad vaated lumistele mäetippudele keset 45-kraadist kõrbekuumust, all orgudes asuvate jõgede ületamine – see on justkui pikk ja muinasjutuliselt hea uni.
Kaasvõistlejad, kellega veedad seitse päeva külg-külje kõrval ja talud ekstreemseid tingimusi, muudavad selle erakordse nädala meeldejäävaks ja positiivseks kogemuseks. Sotsialiseerumine sellistes oludes on inimesi ühendav ja väärtuslikud tutvused on garanteeritud.
Gobi jooks oli kindlasti üks minu suurim ja omanäolisim reisielamus, mis ületab ka senised parimad seljakotirännakud teisele poole maakera.
Kuna olen edukalt läbinud kaks kõrbejooksu, saan ma kutse minna osalema sarja kolmandale etapile Antarktika 2010, mis toimub juba 17. novembril. Kas ma sinna ka päriselt sõidan, pole veel kindel.
Eestlasi on 4Desert Run sarjaga liitunud nüüdseks juba kolm. Üks jooks on kirjas Kristina Naruskil, kes osales tänavu Atacama jooksul. Selle aasta oktoobris on Sahara jooksule minemas Tarmo Nakkurt. Kui kellelgi veel peaks olema huvi sarjaga liituda, olen valmis nõu andma.
Vt. ka: taavisumberg.blogspot.com