Karske suusapuhkus värskendab paljude meeli paremini kui rannareis. Triinu Maran uuris mäesuusatamise spetsidelt, kuidas mäesuusareisiks valmistuda ja kuhu minna, et see läheks täie ette.
Sügisel ennustasid Poola meteoroloogid meile tuhande aasta kõige karmimat talve, Eesti kolleegid rõhusid ennustustes tavapärase pehme talve peale. Detsembri seisuga kaldub tegelikkus pigem poolakate prognoosi poole, aga päris tõese lumeinfo saab ilmaportaalidest siiski maksimaalselt paar nädalat enne reisi. Mäesuusatajate õnneks piisab nende harrastuseks ka suhteliselt vähesest lumest, pealegi saavad suusakeskused vajaduse korral looduslikule lumele kunstlund lisaks toota.
KÕIGEPEALT KUUTSEMÄELE
Tänavu mäesuuski esimesi kordi elus alla paneval inimesel pole otstarbekas kohe kaugele reisile tormata. „Alustada mäesuusatamist juhendamiseta on kui vormeliga autosõitu õppida,“ ütleb suusaliidu mäesuusatamise alakomitee esimees Tiimar Laine.
Tiimari sõnul tuleks enne pikemat reisi ja kõrgemaid mägesid ära käia Kuutsemäel ja õppida juhendajaga sõiduvõtteid. Juhen- daja õpetab, kuidas suusk töötab ja kuidas sõidukiirust pööretega kontrollida. Ja nagu autosõiduõpetajagi, manitseb ta, et sõitma ei tohiks minna väsinuna või purjus peaga.
Kogenumad sõitjad on meie oma nõlvade suhtes kriitilised, öeldes, et nõlvade pikkust ja piletite maksumust arvestades on need maailma kõige kallimad suusakuurordid. Lähimad alternatiivid Otepääle asuvad Eesti lõunapiiri taga Cēsise lähedal – Žagarkalnsi suusakeskus. See pakub lumelauduritele odavamaid hindu ja rohkem atraktsioone, kui leiab Eestist.
Kaugemale suusareisile minnes on soodsam vältida pühi ja minna hooaja alguses või lõpus. „Mis on lähedam, ei pruugi kokkuvõttes tulla soodsam,“ lisab Tiimar Laine, vihjates, et Soome on kallimaid Euroopa riike ja odavam on minna näiteks Austriasse. „Šveits on ka kallis, kuid samas on seal koos tõsised fännid ja rajad on väga hästi hooldatud,“ lisab iga-aastane suusareisija Saskia Tatrik.
ODAVAD PAIGAD
Tartu tudeng Janus Paurman on juba aastaid koos sajakonna tudengiga veetnud talviti nädalakese Slovakkias suusatades. „Vanemana on aega kõik kallid kohad ka läbi käia. Slovakkia on odavam, noortemeelsem ja mäed on sarnased näiteks Austria omadega, kuigi tihti tuleb suusajärjekordades seista,“ räägib ta.
Tõepoolest, kellele soodsa hinna nimel sobib 24-tunnine bussisõit, saab Slovakkia suusakeskustes lisaks suusatamisele nautida üheeuroseid õllesid nii nostalgilistes baarides kui ka modernsetes ööklubides. Elu mitmekesistavad veel veekeskused, spaad ja lumepargid. Saskia Tatrik aga märgib, et ühel aastal pidi ta pärast Slovakkia mägesid tõelise suusaelamuse nimel veel Prantsusmaal käima. „Slovakkia reis kujunes pigem joomareisiks, millele aitasid kaasa jäised rajad ja meeletud liftijärjekorrad. Suusatamisega oli seal vähe pistmist.“
Tõusev täht odavate suusakeskuste seas on Bansko Bulgaarias, kus suusapileti sisse kuulub poole rohkem suusaradu kui Slovakkia populaarseimas Jasnas. 75 kilomeetri suusaradade kõrval saab seal nautida lõbustusparki, murdmaaradu, jäähalli ja jätta oma lapsed lastehoidu.
PEREKESKSETELE SUUSATAJATELE
Perekesksed suusafännid kiidavad Soome ja Skandinaavia suusakeskusi. Eriti lastele, kes ei taha päev läbi mäel olla, pakub näiteks 220 kilomeetri kaugune Himos rohkelt nn afterski tegevusi: suusakoole, mägironimist, veekeskusi, ATV-safarit. Läheduses saab ka proovida lumeräätsamatku, jäärajasõitu, püüda kala, proovida jääsuplust ning suitsusauna. Spetsiaalsed suusatajatele mõeldud üüriportaalid pakuvad ka odavamaid majakesi ja hinnas saab veelgi kokku hoida, kui võtta kaasa oma voodilinad ja toit.
Soome lähedus võimaldab sinna kasvõi ainult nädalavahetuseks mäkke põrutada ja seal omaette majakeses õdusalt aega veeta.