Erik Holm. Rännud lõunaristi alt

Erik Holm läks oma viimsele rännakule vahetult enne ta reisiraamatu „Rännud Lõunaristi alt“ ilmumist. Eriku esimene suur rännak, ehkki mitte vabatahtlik, toimus juba 1944. aastal, mil ta oli sunnitud sõjapõgenikuna kommunistide eest Eestist pagema.

Läbi purustatud Saksamaa jõudis ta 1949. aastal Austraaliasse, kus hakkas mõne aasta pärast tegelema putukate biotõrje uurimisega. Biotõrjet hakati lahendama röövlestade abil ja Erik Holmist sai üks lestateaduse pioneere maailmas. Talt on ilmunud mitu teadusartiklit akaroloogia vallast, tema nimega on nimetatud kaks liiki lestasid: Austrolochelis holmi ja Macrochelis holmi.

Mööda maailma vedas Erik Holmi nii tema töö kui ka lihtsalt kirg reisimise vastu. Eriku reisiraamat näitab, millest jäid ilma kõik ta põlvkonnakaaslased (Erik sündis aastal 1927) siinpool raudset eesriiet. Juba 1960. aastate keskel reisis ta koos abikaasaga läbi peaaegu kõik Euroopa riigid, mõned aastad hiljem sõideti autoga läbi Ameerika mandri, siis tehti suur ringreis mööda Nõukogude Liitu Vladivostokist Tallinna, käidi safaril Aafrikas, rongiturneel Indias, turismireisidel Uus-Meremaal, Uus-Guineas, Fidžil, Hiinas, mägimatkal Nepalis.

Kokku jõudis Erik Holm külastada 120 riiki. See on kogemustepagas, millega vähesed võivad hoobelda. Aga Erik Holm ei hooplegi, ta on lihtsalt korrektse inimesena päevikusse kirja pannud kõik nähtu ja kogetu. Ilma eriliste emotsioonideta, aga täpselt ja selgelt. Kõige erksamaks muutub päevikupidaja sulg Nepali mägedes ja India eksootilistes urgastes. Need reisid tegi Erik ilma abikaasata, kellele sealsed „hügieenitingimused tundusid vastuvõetamatud“.

Erik Holm sai paljudele kodueestlastele esimeseks teejuhiks Austraalia looduse ja elu juurde. Seda nii oma artiklitega ajakirjas „Eesti Loodus“ kui ka giidina rohelisel mandril. Saadab siinkirjutajagi talle sinna teispoolsusesse tänusõnad muhedate kohtumiste ja juttude eest Sydneys.

Erik oli reisimees viimase hetkeni, paljud plaanid jäid veel realiseerimata. Aga see, mis tehtud, on tehtud hästi ja põhjalikult ning nüüd ka ilusti raamatuna talletatud.

Tiit Pruuli

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *